/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2009/07/30/214566t1h2288.jpg)
Järvamaa maavanem Tiina Oraste ütles Postimehele, et nende hinnangul oleks mõistlik, kui gümnaasiumi- ja kutsekoolide pidajaks oleks tulevikus riik. Selline seisukoht esitatakse veebruaris ka ministeeriumile.
Järvamaa annaks gümnaasiumivõrgu riigi hallata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oraste sõnul oleks haridus- ja teadusministeeriumi kohustuseks kiiresti otsustada, kas gümnaasiumivõrgu korrastamine peab toimuma kohe või kolme aasta jooksul. Siis saaks omavalitsused ja õppurid otsustada, kas saab vanas koolis jätkata või tuleb mujale vaatama hakata.
Oraste lisas, et tulevikus peaks gümnaasiumide pidajaks olema riik, sest riik haldab ka kutsekoole.
Küll aga toonitas Oraste, et nende hinnangul ei tohiks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel, sest õpilastele peab jääma valik ja piire ei tohiks seada.
Oraste nõustus siiski, et kui koolide pidajaks saab riik, võib toimuda õpilaste jaotamine.
Samuti toetatakse Järvamaal gümnaasiumisse õppima asumiseks ühesuguse lävendi kasutusele võtmist.
Haridus- ja teadusministeeriumi neli küsimust maakondadele
a) kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?
b) kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
c) kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
d) kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Maavalitsused peavad vastused saatma 10. veebruariks.