Fenomenid 2020 ⟩ Küberrünnakuid ei saa vältida, muuta saab valmisolekut

Küberpahalased küll kasutasid pandeemiat ära, aga massiliselt uut tüüpi rünnakuid tänavu ei esinenud. Foto: Kacper Pempel/Reuters/Scanpix

Kevadine kiirkorras üleminek kaugtööle tähendas kontoritöötajatele-arveametnikele, kooliõpilastest rääkimata, kogu arenenud maailmas radikaalset muutust elukorralduses. Organisatsioonid – ka valitsused ja elutähtsate teenuste pakkujad – pidid selle käigus uuesti üle vaatama nii töökorralduse kui ka infoturbe.

Kui ollakse harjunud, et turvalisus tuleb ennekõike neljast tugevast seinast ja arvutivõrgu perimeetri kiivast valvamisest, siis kodustes kontrollimatutes oludes ja teadmata võrguühenduste puhul lendab senine lähenemine vastu taevast. Vastutus asjade korraldamise ja selleks võimaluste leidmise eest oli järsku endisest palju rohkem inimeste ja perekondade peal.

Eestis on suhteliselt hästi arenenud kommunikatsioonitaristu, nii ei saanud võrguühendused pudelikaelaks. Digitaalsete teenuste – ennekõike riigi tagatud turvalise elektroonilise identiteedi – kättesaadavus ja selle kasutamise harjumus tähendasid ka, et ümberharjumine kaugtööga käis lihtsamini kui suures osas maailmast.

Riigist, kus pea pooled valijad andsid viimatistel valimistel oma hääle interneti vahendusel, oli omajagu veider vaadata online- ja sotsiaalmeedia ülekandeid USA valimisjaoskondade ette tekkinud tundide- ja kilomeetritepikkustest hääletusjärjekordadest.

Ehk annab just see parima pildi kultuuri, poliitika ja tehnoloogia rollidest neis kahes ühiskonnas.

Pandeemias ei olnud muidugi midagi tavapärast. Samas toimus küberruumis – selles ühes piirideta maailmas, kus liiklemist kinni ei pandud – business as usual, asjaajamine nagu ikka.

Jätkusid ebademokraatlike riikide katsed üleilmset digitaalset ruumi oma käe järgi kujundada. Pahalased kasutasid pandeemiat ära kalastamisrünnakuteks, matkides ka riigiasutusi. Suurenesid rünnakud meditsiiniinfosüsteemidele ja üritati kätte saada vaktsiinide arendamisega seotud uurimistöid.