Fenomenid 2020 ⟩ Kas Venemaal oli hea aasta?

Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Alexei Nikolsky/AP/Scanpix

Et teha rehnutit, mis on Kremli kaaludel tänavu hästi ja mis halvasti, jagan üldise sündmustevoo kolmeks: globaalne, regionaalne ja riigisisene.

Eks selline jaotus ole alati kergelt kunstlik, aga lahterdamine ja liigitamine on meie lääneliku maailmatajumise osa, idamaist oskust tajuda kõike ühekorraga toimuva kulgemisena on väga keeruline mõtestada, paberile panemisest rääkimata.

Globaalses võtmes on siililegi selge, et suurim ühisnimetaja kõlab: pandeemia. Olgu selle nimeks siis pärg- või koroonaviirus, Covid-19 vms, puutumatuks pole jäänud ükski riik, saati siis maailma riikide hulgas üheksandal kohal oleva rahvaarvuga Venemaa.

Et alustada positiivsest, tuleb tunnustada autoritaarse riigi võimekust oma ressursse mobiliseerida – üle riigi erakorraliselt loodud nakkushaiglatest enamik tehti kaitseministeeriumi jõududega. See, et nendes haiglates juba katused lekivad, on pisiasi.

Teine reaktsioon – omaenda patriootilise Sputnik-vaktsiini inimkatsete tegemine sellesama sõjaväe peal – pole ilmselt enam positiivse alla paigutatav.

Olgu autokraadi käsk nii kõva kui tahes, ravimite väljatöötamises on oma objektiivsed aegavõtvad protsessid, mida kiirendada pole kuigi võimalik. Nakkuse ja surmade statistikaga susserdamine paigutab Venemaa üsna samasugusesse väheusutavasse rühma koos Hiina ja muude Põhja-Koreadega.

Lühikese reana tasub globaalses võtmes markeerida Venemaa ja Saudi-Araabia vahel puhkenud hinnasõda naftatootmises, mis viis mingiks hetkeks naftahinna suisa miinusesse. See paigutub pigem kurioosumite hulka, kuid toormemüügist väga sõltuvatele riikidele oli seegi suur löök.