Pannkoogipoeem: kõige tähtsam on saavutada tasakaal

Anti Saare lasteraamatu «Suur koogitegu» on illustreerinud Priit, Märt Rudolf ja Olga Pärn. Foto: Repro

Milline toit on algupärases lastekirjanduses kõige sagedamini tehtav ja söödav? Muidugi pannkook! Üldtuntud kakukese muinasjutt räägib August Kitzbergi kirja pandud eesti variandis pannkoogist.

Viimati ilmunud Ilmar Tomuski raamat kannab pealkirja «Kõik isad teevad pannkooke». Markus Saksatamme «Pannkoogid! Nalja ja naeruga» on pühendatud läbini pannkoogihuumorile. Pannkooke küpsetavad lasteraamatutes emad, isad ja otse loomulikult vanaemad. See on ootuspäraselt meeldiva tulemusega kodune, hubane ja tubane ühistegevus. Ka lapsed saavad koogiteoga enam-vähem viisipäraselt hakkama. Või kas ja kuidas ikkagi saavad?

Anti Saare koogiteoraamatus algab kõik varasel hommikutunnil. On suvi ja punkt kell seitse astub uksest sisse naabritüdruk Anna ettepanekuga, et võiks midagi teha, näiteks pannkooke. Asjaolu, et kumbki pole varem tainast teinud ega kooke küpsetanud, ei sega hakkajat piigat. Mille jaoks siis kokaraamatud on!? Anna kindlakäelisel ja tempokal juhendamisel lähebki taina segamiseks. Edasi nii libedalt ei lähe. Kord on tainas liiga paks, kord liiga vedel, siis on mune vähevõitu … Ettepanekud ema või isa äratada ja nõu küsida lükatakse otsustavalt tagasi. Las puhkavad!