Ene-Margit Tiit: rohkem teadusharidust

Kõrgharidus peab olema laialdaselt kättesaadav. Foto: Sille Annuk

Kas maailm on pärast koroonapandeemiat endine, arutlevad paljud. Arvajate ühine seisukoht – vahel reljeefselt väljendatuna, vahel ridade vahele peitununa – on see, et suurim väärtus, mis püsib ja võimendub, on haridus. Ja mitte lihtsalt haridus, vaid teadusharidus, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.

Teaduse roll kriisiga võitlemisel on saanud käegakatsutavalt selgeks ka suuremale osale nendest, kes veel mõne aja eest pidasid teadlasi peaaegu et muidusööjateks, keda ausad töötegijad pidid toitma. Ka see, et Eesti rahvas on hariduse usku, on viimasel ajal kinnitust leidnud.

Üldsus muretseb noorte hariduse pärast kaugõppe tingimustes. Ometi paistab, et suur osa Eesti lastest ja noortest on uudse õppimiskorraga võrdlemisi hästi toime tulnud. On väga hea, et kaugtöö korraldamisega on toime tulnud ka kooliõpetajad, kelle puhul küll alatasa on kuulda kurtmist, et nad vananevad – aga kõigest hoolimata suudavad nad aja nõudmistega kaasas käia, õppida põhimõtteliselt uusi asju, mis sageli nende senisest teadmiste ringist võrdlemisi kaugel seisavad.