Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumendi ehk Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata võlglasest isikule selle välja andmise. ID-kaarti kehtetuks tunnistada ei saa.
Elatisvõlgnikul piiratakse tegevust
Samuti hakkab politsei kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda. Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid.
Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.
Meetmete eesmärk on muuta tõhusamaks elatise sissenõudmist ning mõjutada elatist maksma kohustatud inimest oma kohustust vabatahtlikult täitma. Täitemenetluse seadustiku muudatused võeti riigikogus vastu 2019. aasta alguses.
Kohtutäituri tasustamise uus kord
Muutuvad ka kohtutäituri tasud. Tasumäär tõuseb siis, kui toimingu tegelik kulu on kehtivast tasust suurem. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Kohtutäiturid ei või enam uuest aastast ettemaksu küsida inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest.
Notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarkaristuseks määratavate trahvide maksimaalne määr muutub selliselt, et trahvid vastaksid paremini vabakutseliste sissetulekute suurele erinevusele ning samuti oleksid need teiste vabade õiguskutsete nagu advokaadid, pankrotihaldurid puhul samas suurusjärgus. Muudatused võeti riigikogus vastu selle aasta sügisel.