Haigekassa rahastatavate ravimite nimekiri laieneb

Haigekassa. Foto: Liis Treimann

1. jaanuarist täieneb haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla- kui retseptiravimite seas - olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid.

Nii mõnelgi puhul saavad arstid juba olemasolevaid ravimeid kasutada uutel näidustustel või varasemas ravireas ehk senisest rohkematel patsientidel.

Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe ütles, et aasta-aastalt lisandub haigekassa rahastatavate haigla- või retseptiravimite sekka ravimeid, mida on vaja vaid mõnel patsiendil. «Kui aastate eest oli ühe haiguse ravimiseks paar ravimit, siis tänaseks on haiguste tundmine ja diagnoosimine arenenud sinnani, et iga patsiendi haigust osatakse täpsemalt diagnoosida ja alaliikideks jagada. See tähendab ka, et ravimidki on üha personaalsemad, aga ka kallimad. Näiteks on haigekassa rahastusel juba mitmeid nii-öelda märklaudravimeid ehk haiguskollet ei sihita enam «kahuriga», vaid väga täpselt. Selline ravi on küll kallis, kuid on sageli tulemuslikum ning kahjustab vähem inimese tervist,» selgitas Laidmäe.  

Aasta algusest kehtima hakkavates loeteludes on Laidmäe sõnul kõige olulisem muudatus C-hepatiidi ravi rahastamises, kus ravimite abil saab hakata kurja haigust välja juurima ja ravima patsiente, kes seni on olnud ootejärjekorras. «Oleme siin üsna kallis ravis saanud ravimitootjaga hinnas kokkuleppele ning saame hakata C-hepatiidi raviga põhjalikumalt tegelema,» täpsustas Laidmäe, märkides, et Eestis on hinnanguliselt 10 000 C-hepatiiti põdevat inimest. 

Haigekassa üks ülesanne on jõuda ravimitootjatega läbirääkimise tulemusena soodsama ravimi hinnani, sest esialgu on ravimid kallid ning seetõttu ka praeguseid raviraha võimalusi arvestades kättesaamatud. Kui haigekassal läbirääkimised õnnestuvad, tähendab see, et sama raha eest saavad abi palju rohkemad inimesed.

Kasvajate ravis laieneb ühe rinnakasvaja ravimi puhul sihtgrupp. T-rakk lümfoomi ehk ühe eakamatel inimestel esineva verevähi puhul õnnestus hinnaläbirääkimiste abil ravimit soodsamalt saada, sealgi laiendab haigekassa patsientide gruppi. Soolekasvajate puhul lisandus märklaudravim, mis kinnitub kasvajaraku külge ning asub teda hävitama. Sellise haigusega patsiente on Eestis aastas ligikaudu 15 ja kulu raviraha eelarvele ligikaudu miljon eurot.  

Paremat abi ehk üht konkreetset märklaudravimit saavad uuest aastast ka kopsuvähiga patsiendid. Samuti laieneb soodustus ühele rinnakasvaja operatsioonijärgselt kasutusel olevale ravimile, mis tõstab tõenäosust, et operatsioonijärgne elu kulgeb haiguse vabalt. 

1. jaanuari muudatustest saavad leevendust ka harvaesinevate haigustega patsiendid. Teatud raske geneetilise lüsosomaalse ladestushaiguse patsiendid, kes vaikselt haiguse tõttu hääbuvad, saavad ravimi, mis aitab haiguse arengut aeglustada. Aastas on selliseid patsiente kuni kaks ja ühe täiskasvanu ravi maksab aastas mitusada tuhat eurot.

Samuti saavad abi harvaesineva luuhaigusega patsiendid, kelle luustikul aitab ravim tavapäraselt areneda ja vältida invaliidistumist. Kahe teadaoleva patsiendi ravi maksab aastas üle kahesaja tuhande euro.

Kindla verekasvaja puhul haigust enne tüvirakkude siirdamist kontrolli alla võtta aitav ravim on aastas vajalik ligikaudu kolmele patsiendile, peamiselt lastele, nende  patsientide ravi maksumus kokku on üle saja tuhande euro. 

Lisanduv uus bioloogiline ravim aitab eluohtlike allergiliste reaktsioonide ja hingamiselundite tursetega patsientidel haigust kontrolli all hoida, aastane ravi maksab ühe patsiendi kohta ligi paarsada tuhat eurot.

Ravivõimalused laienevad ka astma puhul, samuti vähiravis ja endokrinoloogias.

Kokku investeerib haigekassa Eesti inimeste raviks 1. jaanuari muudatustega lisaks juba pakutavale ravile ligikaudu 3,5 miljonit eurot.

Haigekassa panustab apteegist ravimite ostmise kompenseerimisse sel aastal kokku ligikaudu 152 miljonit ning haiglas patsientidele antavatesse ravimitesse üle 70 miljoni euro. Lisaks hüvitab haigekassa ravimeid riiklikes programmides ligikaudu 20 miljoni euro eest ning täiendavale ravimihüvitisele kulub ligikaudu kaheksa miljonit eurot.