Mis viis austraallased Afganistanis kümnendi sõjakuritööni?

Austraalia sõdurid oma Uruzgani provintsis asunud Tarin Kowti baasi lähedal. Foto: Corporal Neil Ruskin/AFP/Scanpix

Ei WikiLeaksi paisatud saladokumendid ega Washington Posti mullune süstemaatiline uurimine Afganistani sõja kohta ei suutnud välja tuua midagi, mis oleks oma karmuselt võrreldav tänavu Austraalias pooljuhuslikult päevavalgele kerkinuga.

Nimelt kahtlustatakse nende SASi eriüksuste sõdureid möödunud kümnendi lõpul ja uue alguses 39 või isegi enama afgaani tsiviilisiku tapmises. Võikaid detaile on avalikkuse ette jõudnud läbi aasta.

Kevadel tuli välja dokumentaalfilm, mis muuseas sisaldab kiivrikaamera klippi, kus austraallane tulistab kaitsetuna maas lamavat afgaani noorukit.

Möödunud kuul astus Austraalia kaitseväe juhataja avalikkuse ette raportiga, mis tunnistab sõjakuritegusid Afganistanis, ja tõdeb, et välja uuritu ei pruugi olla veel kõik.

Jõulude eel ilmusid välja fotod Austraalia sõdurist tapetud afgaani jalaproteesist õlut rüüpamas.

Austraalia SASi töölõik NATO ISAFi missioonil jäi aastatel 2005–2013 ohtlikumasse Lõuna-Afganistani, Uruzgani provintsi. Nad kaotasid seal viis kaasvõitlejat, kokku langes austraallasi Afganistanis 41.

Nii Eesti kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis kui erioperatsioonide ülem kolonelleitnant Margus Kuul ütlevad, et nad ei saa kommenteerida sündmusi, mida austraallased alles ise uurivad. Küll aga tõdevad, et sõjakuritegusid on toimunud läbi ajaloo ja tihti eelnevad neile teatud tüüpilised möödalaskmised.

Kuul rõhutab üle põhimõtted, mis peaksid alati kehtima. «Üks on see, et inimesed on tähtsamad kui raudvara. Asi pole alati varustuses või erioskustes, vaid inimestes,» lausub ta. «Teiseks, erioperatsioone ei saa masstoota. Kui tahad massi toota, pead alandama standardit.»