FOTOD ⟩ Ämari lennubaasis avastati väärtuslikud arheoloogilised leiud

Ämarist leitud kuljus. Foto: Kaitseinvesteeringute Keskus

Ämari lennubaasi piirdeaia ehituse käigus avastati muinasaegne pronksist kuljus ja 14. sajandil vermitud münt. Arheoloogilised leiud tähendavad ehitusprojekti kallinemist ja määramatust ehitustööde tähtajale.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis Ämari lennubaasi piirdeaia ehitustöödeks lepingu selle aasta septembris. Piirdeaia ehitustöödega kaasajastatakse lennubaasi põhjapoolne perimeeter, et tagada territooriumi turvalisus. Seoses arheoloogiliste leidudega on vajalik teostada täiendavaid uuringuid ca 100–150 m2 suurusel alal, tööde algus on planeeritud 2021. aasta aprillikuusse.

Arheoloogilisi töid finantseerib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, hinnanguline maksumus avastatud leidude põhjal on ca 18 000 eurot koos käibemaksuga, lisaleidude puhul kujuneb lõppsumma suuremaks.

Ämarist leitud münt. Foto: Kaitseinvesteeringute Keskus

«Meie jaoks tähendavad arheoloogilised leiud küll otseselt projekti kallinemist ja määramatust ehitustööde tähtajale, küll aga peame kohalikku ajalugu, selle uurimist ja säilitamist väga oluliseks ning oleme väga uhked, et saame anda oma panuse Eesti ühe olulisema kaitsevaldkonna objekti nii väärika ja pika kultuurilooga asukoha põhjalikumaks uurimiseks,» ütles RKIK lääne taristuosakonna portfellijuht Mario Metsoja.

Ämari lennubaasi piirdeaia ehitustööd peaksid lepingu järgi lõppema järgmise aasta septembris, täiendavate uuringute mõju tähtajale selgub peale arheoloogiliste tööde lõppu. Ehituslepingu partneriteks on YIT Eesti AS ja AS Telegrupp. Arheoloogiliste tööde järelevalvet teostab Arheox OÜ (Rivo Bernotas).

Arheoloog Mauri Kiudsoo sõnul pärineb pronksist kuljus muinasaja lõpust. «Taolistel ehtedetailidel oli sees veel metallitükk, mis rappumisel heli tekitab. Neid kinnitati erinevate ehete (nt kaelakeede, peapärgade jne) külge,» selgitas Kiudsoo.

Leitud mündi puhul on tegemist Tartu piiskopi, Dietric III Damerowi (1379–1400) ajal vermitud mündi ehk artigiga. «Münt on valmistatud rahanduse mõttes väga huvitaval ajajärgul. Nimelt oli Liivimaal 14. sajandi lõpul väljakujunenud mündisüsteem oma kolme erineva nimiväärtusega üks Läänemere piirkonna arenenumaid,» märkis arheoloog. 

Seda, et Eestimaa mõjutas tollal kogunisti Vene alade rahandust, kinnitavad Kiudsoo sõnul nii Pihkvamaalt avastatud 14. sajandi kolmanda veerandi aardeleiud, Pihkva ja Novgorodi arheoloogilistelt kaevamistelt leitud rahad kui ka kirjalikud allikad. On teada, et 1409. aastal võeti Pihkvas ja aasta hiljem ka Novgorodis lisaks krossidele ametliku rahana kasutusele Tartus vermitud artigid ja «lubisched».

Maastikufotodel viitavad mulla värvus, põlenud kerisekivide katked arheoloogiamälestise ehk asulakoha olemasolule nimetatud paigas.