Riik tunnistas mälestiseks asulakohad ja muistsed põllujäänused

Eesti Energia tühjendas Jägala jõel oleva Linnamäe paisjärve, mis toidab Linnamäe hüdroelektrijaama. Foto: Priit Simson / Postimees

Kultuuriministri Tõnis Lukase käskkirjaga tunnistati kultuurimälestiseks asulakohad ja muistsed põllujäänused Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu ja Jägala-Joa külades Jägala jõe alamjooksul üles paisutatud Linnamäe paisjärve idakaldal.

Muististest 300 meetri kaugusel läänes ja loodes paiknevad muinsuskaitse all olevad linnus «Jägala linnamägi», asulakoht ja Linnamäe hüdroelektrijaama pais.

Linnamäe paisjärve ümbruse arheoloogiapärandi uurimislugu on pikk ning selle käigus kogutud teave osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Jägala Jõesuu linnamäe lähiümbrus Jägala jõe alamjooksul on rikkalik piirkond eriaegsete muististe poolest. Jägala Jõesuu linnuse piirkonnas paiknevaid muistiseid uuris põhjalikult aastatel 2008–2013 arheoloog Aivar Kriiska. Muistsed inimasustuse ja -tegevuse jäljed Jägala jõe alamjooksul asuvad uuringute kohaselt kontsentreeritult kolmes lähestikku asuvas piirkonnas.

Jägala Jõesuu linnuse piirkond, kus lisaks rauaaegsele linnusele ja sellele eelnenud kindlustatud asulale on avastatud kiviaegsed asulakihid ning fossiilsete põldude jäänused. Linnusest 75–150 meetrit põhja ja kirde suunas paikneb Jägala Jõesuu linnuse asulakoht, mille kultuurkiht on mattunud luiteliiva alla. Kõik need eriaegsed ühes piirkonnas paiknevad muistised on juba riikliku kaitse all.

Asulakoht ja muistsed põllujäänused asuvad Jägala Jõesuu linnusest umbes 200–600 meetrit idas, Linnamäe paisjärve ääres paikneval 3,9 hektari suurusel alal. 

Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste muististekompleks koosneb seitsmest eriaegsest asualakohast, mille dateeringud jäävad vahemikku 6510 enne Kristust kuni 1050 pärast Kristust, kuid põllujäänuste dateering on ebaselge. Tihedalt eriaegsete asulakohtade ja fossiilsete põllujäänustega kaetud ala suuruseks on 7,5 hektarit. 

Ettepaneku tunnistada asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska, teavitades muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal. Muististe avastamisele järgnesid arheoloogilised välitööd aastatel 2008–2013.

Eesti arheoloogilise leiuainese kontekstis on Jägala jõe alamjooksu piirkond silmapaistvalt rikas arheoloogiliste muististe poolest. See on piirkond, kus suure tõenäosusega avastatakse veelgi uusi muistiseid. Muististe eriaegne pikk kasutusperiood võimaldab mikroregiooni tasandil luua ajatelje inimese ja looduse vastastikuse koosmõju uurimiseks. Jägala jõe alamjooksu muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Kaitse alla esitatavad muistised on väga hästi säilinud ajaloolise maastiku osa. Muististe originaalsubstantsi on minimaalselt lõhutud kaabeldus- ja tee-ehitustööde käigus. Muististe alale ei ole rajatud ehitisi.

Menetlusosalised on mälestiseks tunnistamise ja ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluses ära kuulatud, nende argumente hinnatud ja neile vastatud.