Mehisust nõudnud otsus

Elmo Nüganen oma kabinetis Tallinna Linnateatris. Foto: Sander Ilvest

Elmo Nüganeni (58) otsus lahkuda Tallinna Linnateatri peanäitejuhi kohalt on julge õige samm. 28 aastat juhtida ühtejutti ühte organisatsiooni, eriti veel loomingulist kollektiivi on erakordne tulemus.

Kõrvalseisjatel on keeruline öelda, millal üks või teine inimene on läbi põlenud, ennast ammendanud või lihtsalt ajale jalgu jäänud.

Kindel on, et Elmo Nüganeni nimi jääb kuldsena Voldemar Panso kõrvale, on ju nemad kaks selle Tallinna teatri nägu kõige rohkem kujundanud. Tõsi, ei saa mööda vaadata ka teiste kunagise noorsooteatri kunstiliste juhtide panusest, aga Nüganen on meie, tema kaasaegsete jaoks teinud Tallinna Linnateatri just selliseks, nagu me seda mäletame nende kõige tugevamate lavastuste järgi.

Teatrile uut loomingulist juhti leida on peaaegu võimatu ülesanne, sest visiooniga teatriinimesi, kes suudaksid laveerida kõrgete kunstiliste eesmärkide ja publikumaitse peenel piirjoonel, on raske leida. Ent samas loodan, et Nüganeni otsus annab talle endale, just temale kui lavastajale, uut energiat ja ideid. Eesti teatrites tunnen mina vaatajana väga puudust Nüganeni tugevatest, kuid see-eest hingepeensusteni timmitud lavastusest.