Juhkiri ⟩ Ikka inimlikumaks

Toidupanga kogumiskäru. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Rohujuure tasandil usaldavad inimesed üksteist
• Heategevusse minev raha on aastatega kasvanud
• Annetamine muudab ühiskonna inimlikumaks

Kuulates kompromissituid poliitilisi vaidlusi, võib tekkida tunne, et ühiskond on lootusetult lõhki ja mingit meie-tunnet pole enam ollagi. Kui aga minna rohujuuretasandile, siis selgub, et inimesed on üksteise, ühiskonna ja riigi suhtes heatahtlikumad kui kümme või kakskümmend aastat tagasi.

Tänases Postimehe aastalõpulisas AK analüüsib Tartu Ülikooli teadlane Mihkel Solvak, kuidas on viimase kümnendi jooksul muutunud eestlaste usaldus riigi institutsioonide ja kaasinimeste vastu. Selle aja jooksul on tõusnud usaldus politsei vastu 73 protsendini ja kohtute vastu 59 protsendini. Usaldus kaasinimeste vastu on püsinud ühtlaselt 51 protsendi lähedal.

Suurenenud on ka usaldus riigikogu, erakondade ja isegi poliitikute suhtes, kuigi see jääb tublisti alla usaldusele kaasinimeste vastu. Samas on neid, kes kaasinimesi ei usalda, kogu ühiskonnast vaid veerand.

Ühiskondi, kus usalduse tase on kõrgem, iseloomustab parem elukvaliteet, madalam kuritegevuse tase, samuti on usalduslikud ühiskonnad jõukamad. Küllap on jõukuse ja usalduse kasv omavahel seotud, igatahes näitab heategevusega kogutud annetuste püsiv kasv, et inimestel on niihästi soovi kui ka võimalust abivajajaid toetada.

Heategevus on laienenud niihästi kõrgusesse kui ka laiusesse. Nii tehti kümme aastat tagasi heategevusorganisatsioonidele umbes 20 miljoni euro ulatuses annetusi aastas, kuid rekordilisel 2019. aastal lausa 47 miljonit eurot.

Enam ei ole haruldased 100 000 euro suurused toetused, nagu ettevõtja Olav Miili eelmisel nädalal tehtud annetus vähiliidule, või isegi miljonilised annetused, nagu ettevõtja Kristjan Rahu meditsiinivarustuse suurannetus Eesti riigile kevadise koroonalaine harjal. Küllap näitab annetamine ka kasvanud usaldust riigi ja toetusevahendajate vastu, kindlustunnet, et annetatud summad jõuavad tõesti abivajajateni, mitte ei sula jagamise protsessis kahtlastel asjaoludel.

Ei maksa minna oma raskete pühadeostudega ükskõikselt mööda toidupanga kärust, sest kõigil ei ole läinud koroonakriisis sama hästi.

Kuid toetussummade suurusrekorditest olulisem on see, et annetamine on muutunud loomulikuks, nii et üha enam inimesi tunneb empaatiat abivajajate suhtes ja soovi neid toetada. Kuigi epideemia põhjustatud majanduslangus on paljude perede majandusolukorra pingelisemaks muutnud, näitas kriis, et ühiskonnana oleme valmis reageerima raskustele kohe ja ilma korraldusteta – eraalgatustena annetati vähekindlustatud perede lastele kaugõppe tarvis 1200 arvutit, Saaremaa haiglale mitusada tuhat eurot, kui nimetada vaid paari spontaanset algatust.

Jõuluaeg teadagi on aeg, mil inimesed on iseäranis altid head tegema. See on hetk, mil sobib teha oma esimene annetus neil, kes seni pole seda oluliseks pidanud. Ei maksa minna oma raskete pühadeostudega ükskõikselt mööda toidupanga kärust, sest kõigil ei ole läinud koroonakriisis sama hästi. Ei maksa jätta vajutamata annetusnupule, kui viite automaati pühadejookide tühja taara. Lubage endas kujuneda harjumusel teha natuke head.

«Suured ühiskondlikud muutused saavad alguse väikestest muutustest inimeste iseolemises,» on öelnud filosoof Albert Schweitzer. Mida enamatele saab toetamine elu põhimõtteks, seda inimlikumaks kujuneme ühiskonnana.