Mari Klein: jõulukarussellil peatunud hetk

Arvamustoimetaja Mari Klein Foto: LIIS TREIMANN /PM/SCANPIX BALTICS

Homme on jõululaupäev. Tavaliselt on tänane päev üks kaubandusaasta edukamaid ning müügikeskuste pakkimislettide nobenäppudel käed-jalad tüdinult tööd täis ja kõrvad kahekümne viiendast «Last Christmasist» pilli ajamas.

Võib-olla on nii tänagi. Mina ei tea, sest ei ole kuu aega kodukontorist väljas käinud. Vähemalt mitte kaubanduses. Minu tänavused kangelased on kullerid, kes on toonud koju kõik vajaliku, alates toidust ja lõpetades kingitustega. Vabatahtlik kodusolek, mille kestel saab soojas toas rahulikult tööd teha ja raha teenida, on kahtlemata midagi hoopis muud kui sunnitud karantiin hooldekodus, püüd elada sel keerulisel talvel tänavaelu või amet, mis nõuab ka neil päevil füüsilist kohale minekut ja teiste inimestega suhtlemist. Aga ma mõtlen, et kui minu enese (kodus) hoidmine on aidanud kaasa kasvõi ühele kullerile töö andmiseks ja kasvõi ühe medõe ülekoormuse vältimiseks, siis on sellest juba ühiskonnale kasu olnud.

Mõtted pöörduvad neil päevil nende juurde, kes tava-aastal läheksid homme kirikusse, et mitte tunda painavat üksindust, vaid pühalikkusest tekkivat ühtekuuluvustunnet. Et näha ühelgi päeval aastas rõõmsaid ja naeratavaid nägusid, mitte tunda pidevat põlgust, kiirustamist, kriitikat. Aga kes tänavu ühel või teisel põhjusel sinna ei saa.