Nädala lugu ⟩ Mihkel Mutt: Hiina piir ja Eesti müür

Mihkel Mutt. Foto: Sander Ilvest

Hiina on kahtlemata n-ö raske juhtum, aga teda ei tuleks üle demoniseerida, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Üks elevant on tulnud meie tuppa, et jääda. Hiina tõus ajab hirmu silmad suureks, äratades muuhulgas kujutlusi maailmavalitsemisest ja kolonialismist. Vähemasti viimase liistule Hiinat hästi ei sobita, kasvõi juba tekkepõhjaliselt. Klassikaline kolonialism oli valdavalt erainitsiatiiv, maadeavastajate järel tulid kaupmehed, töösturid, vaimulikud jt. Riiki kui «katuse pakkujat» hakkas kolonisaatoritel üldjuhul vaja minema hiljem. Seevastu Hiina ekspansioon on algusest peale riigi mahitatud ja sponseeritud.

Üldjuhul olid varasemad koloniseerijad ühiskondlikult kõrgemal astmel kui koloniseeritavad. Ka Hiina suurim edulugu on Aafrika, ent samuti levib riigi mõju ju Lääne heaoluühiskondadesse ning selle puhul on raske öelda, kes on «ülal», kes «all».