AK ⟩ Rahatrükikümnend muutis säästmise paradigmat

Koroonapandeemia ajas ka Ameerika Ühendriigid raha trükkima. Foto: BRENDAN SMIALOWSKI/AFP

Wyomingi osariigis USAs Tetoni ja Yellow-stone’i rahvusparkide vahetus läheduses asuv Jackson Hole ei ole lihtsalt tuntud puhkekeskus, vaid seal toimub iga aasta augusti lõpus USA keskpanga, Föderaalreservi Kansas City regiooni aastakonverents. Üritust on peetud alates 1978. aastast ning sinna kutsutakse maailma juhtivad keskpankurid, rahandusministrid ja majandusteadlased, et arutada nii rahapoliitika fundamentaalseid kui ka aktuaalseid probleeme.

2010. aastal plaanis Föderaalreservi toonane juht Ben Barnanke pidada akadeemilise ettekande jooksevkonto bilansi teemal, kuid suvel viskas ta selle kavatsuse nurka ning otsustas hoopis selgitada maailmale, kuidas Föderaalreserv mõtleb.

Toona oldi küll üleilmsest finantskriisist toibunud, aga USA ja maailmamajandus oli endiselt habras. Aktsiaturgude põhjast oli möödas juba üle aasta ja sisemajanduse kogutoodang hakkas tasapisi kasvama, aga seda peamiselt tänu valitsusepoolsele majanduse stimuleerimisele ning ülimadalatele intressimääradele. Sellele vaatamata ei julgenud ettevõtted investeerida, sest ebakindlus oli liiga suur ning tööpuudus endiselt kõrge.