/nginx/o/2020/12/22/13542288t1hace4.jpg)
„Üksi elavad eakad on nüüd paremini turvatud. Oleme andnud abivajajate käsutusse elektroonilised andurid ja nii saavad lähedased või hooldajad privaatsusnõudeid rikkumata olukorral silma peal hoida,“ kinnitas koduanduri teenuse üks väljatöötajatest, Tarmo Pruuli.
Paljudele meist on tuttav see ärev tunne, kui eakas vanem või vanavanem telefoni kutsungile ei vasta või on telefon hoopis välja lülitatud. Instinktiivselt hakkavad peas liikuma muremõtted ja küsime endilt kohe, kas kõrges eas lähedasega on ikka kõik hästi. Või on ta äkki olukorras, kus ühenduse võtmine ei ole võimalik? Samavõrra võib tegu olla haige või erivajadusega inimese põetamisega – ikka tekib olukordi, kus soovime võimalust kasvõi korraks lähedase tuppa kiigata ja tema olukorrast rohkem aimu saada.
Nüüd ei pea me sellisest võimalusest enam pelgalt unistama, sest tehnilised abivahendid annavad kiirelt koduanduri kasutajakontole kogu vajaliku info. Arvuti või nutitelefoni vahendusel saame teada, kuidas eakal kodus läheb, kas ta käib õues, kui hästi ta magab, kas tal tuba on soe või kas ta valmistab süüa.
Taskukohane hind ja säilinud eneseväärikus
Pruuli sõnul toimib teenus põhimõttel, et juhtmevabad andurid registreerivad ruumides liikumise, uste avamise ja sulgemise, temperatuuri, suitsu või kõrge süsihappegaasi taseme. „Andureid on võimalik seadistada ka vajaduspõhiselt ja saada teavitusi näiteks sellest, kui eakas lahkus ebatavalisel ajal kodust või ei ole ruumis mingi aeg ringi liikunud,“ selgitas ta.
Koduanduri teenuse kättesaadavust ja kasutajamugavust suurendab asjaolu, et selle kasutamiseks ei pea eaka kodus interneti- ega telefoniühendust olema. Küll aga peab teenuse kasutaja telefonis olema andmeside, et õigel ajal teateid vastu võtta.
Pruuli sõnul on nende kliendid varem püüdnud ise kaamerate abil olukorral silma peal hoida, mis osutus aga väga ajamahukaks ja hoolduskoormus selle kaudu mitte ei vähenenud, vaid pigem suurenes. Ka ei suudeta kaamerat kogu aeg jälgida. Samuti rikutakse sellise tegevusega eaka privaatsust.
Häirenuppu kasutavad dementsusega eakate lähedased on kurtnud, et eakas ei kanna iga päev nuppu endaga kaasas või lülitab selle sisse kas kogemata või suhtlemise eesmärgil.
Koduanduri süsteem kogub seevastu andmeid elukeskkonnast, analüüsib neid ja saadab lähedasele teate alles siis, kui on tuvastanud ohuolukorra. „Inimese kodus liikumise sagedus ja mustrid võivad anda aimu teatud terviseriskidest, mis muul juhul võivad jääda ilma piisava tähelepanuta, kuid mida süsteemselt infot koguvad andurid aitavad tuvastada,“ rääkis Pruuli.
Kuigi koduanduri teenus on üsna uus ja tekitas algul mitmeid küsimusi, jäid testperioodi kasutajad kõik seda ka hiljem tarbima, seega prognoosib Pruuli teenuse populaarsuse kasvu tulevikus.
Uudsed koduandurid on äratanud huvi ka kohalikes omavalitsustes, kes eakate inimeste hooldusküsimustega mitmel moel kokku puutuvad. Tegemist on inimliku vajadusega nii isikliku, perekondliku kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil. Üksinda elavad eakad, vähenenud toimetulemisvõimega, puudega või terviseprobleemidega inimesed ei tohi kunagi jääda ilma abi ja tähelepanuta, seega võib koduandureid pidada mitte pelgalt viimaseks abivahendiks, vaid ennetavaks meetmeks. Meil kõigil peab olema võimalus kauem iseseisvalt ja turvaliselt koduses keskkonnas viibida, suurendamata seejuures lähedaste inimeste hoolduskoormust. Koduandur aitab suurendada nii lähedaste kui ka eakate kindlus- ja turvatunnet.
Koduanduri infosüsteem visualiseerib kogutud andmed rakendusse ja veebilehele ning edastab teated käitumise kohta e-kirja või SMS-sõnumiga. Andurid töötavad patareitoitel ja ei vaja telefoni- ega internetiühendust.
Hea teada
• Üksi elava eaka lähedase toimetulekust ülevaate saamine ei ole keeruline.
• Telefonist või arvutist saab vaadata, kuidas lähedasel kodus läheb.
• Süsteem annab ülevaate, kas inimene käib kodust väljas või valmistab sööki.
• Andurid ei riku privaatsust – need ei pildista ega filmi.
Teenuse kohta saad lisainfot kodulehelt www.koduandur.ee ja numbrilt 5341 4885 (Tarmo).
Ants on 77 aastat vana ja elab üksi. Tema kodus on kaks andurit – üks koridoris ja teine välisuksel. Koduanduri süsteem annab kohe märku, kui Ants pole päevasel ajal ehk vahemikus 8–23 nelja tunni jooksul liikunud.
Juhtum: Ants läks suurde tuppa, libises ja kukkus kõhuli, püsti enam ei saanudki. Kuna andur ei tuvastanud Antsu kodus nelja tunni jooksul liikumist, saatis koduanduri süsteem häireteate Antsu pojale. Poeg püüdis Antsuga telefonitsi ühendust saada, kuid Ants ei saanud vastata. Infosüsteem näitas, et Ants pole ka õue läinud, sest välisust ei olnud avatud ja nelja tunni jooksul polnud ka koridoris keegi liikunud.
Poeg läks kohale ja leidis eest suures toas lamava Antsu, kes ei saanud end keerata. Kohe kutsuti kiirabi ja Ants viidi haiglasse, kus tal tuvastati reieluukaela murd. Ants jõudis õigel ajal operatsioonile.