Merits: uue koroonaviiruse tüve kohta on vastuseta kümneid küsimusi

Viroloog Andres Meritsa sõnul ei saa praegu öelda, kas uus koroonaviiruse tüvi üldse nakatumiskordajat mõjutab. Foto: Margus Ansu

Inglismaalt levima hakanud uudis uuest koroonaviiruse tüvest B.1.1.7 on Euroopat veel enam pea peale pööramas, kuid tüve enda kohta on praegu veel vähe teada.

Teada on, et uus tüvi kannab endas 17 mutatsiooni, mis on küll suur arv, aga mitte üle mõistuse suur, kommenteeris Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits Postimehele. Ometi ei ole SARS-CoV2 puhul veel nii suurel hulgal ja näiliselt korraga tekkivaid uusi mutatsioone täheldatud.

«Mutatsioon toimub, kui pärilikkusainet uue viiruse jaoks kopeerides tehakse mingi viga. Uude ahelasse kirjutatakse näiteks vale nukleotiid või jäetakse mõni hoopis vahele või kopeeritakse mõnda lõiku mitu korda. Tavaliselt on need mutatsioonid viirusele kahjulikud või neutraalse mõjuga ja väga harva soodsad,» selgitas Merits, kuidas viirused muteeruvad.