Ratas peab Balti koostöö eduks ELi raha

Peaministri välisnõunik Veikko Kala, Jüri Ratas ja riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats vasakul käel ning kaks ülejäänud Balti peaministrit monitoril. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Määratult sügav oli ohe, mis kõlas peaminister Jüri Ratase suust esimese vastusena küsimusele, kui palju erines tänavune Eesti eesistumisaasta Balti Ministrite Nõukogus sellest, mida algul plaaniti.

Eile osalesid Ratas ning tema Läti ja Leedu kolleegid Krišjānis Kariņš ja Ingrida Šimonytė toda eesistumist kokku võtval kohtumisel.

Traditsiooniliselt toimuvad valitsusjuhtide Balti Ministrite Nõukogu üritused kolm korda aastas: veebruaris, augustis ja detsembris. Tänavune detsembrikohtumine lükkus tavatult hilisele kuupäevale – mitte selleks, et peaministrid saaksid koos jõulumeeleolu luua, vaid Leedu valitsusevahetuse venimise tõttu.

See oli Kariņšile ja Ratasele ka võimalus uue kolleegiga pärast esimesi telefonikõnesid pikemalt tutvust teha. Et Leedu süsteem on poolpresidentaalne ning Eesti ja Läti parlamentaarsed, hakkavad nad Šimonytėt ka edaspidi nägema harvem kui teineteist – näiteks ELi ülemkogudel käib Leedust president.

Koos kruusikest hõõgveini rüübates ja eesistuja töörõdult Tallinna panoraami imetledes uut tutvust siiski teha ei õnnestunud. Kõigi kolme maa halveneva koroonaseisu tõttu istus igaüks oma pealinnas arvutimonitori ees.

Eile Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kodulehel seisnud nakatumismäärad olid vastavalt 453,1 uut viirusekandjat 100 000 elaniku kohta Eestis ja Lätis ning 1205,9 Leedus.