Seisundite sensuaalsel väljal

Renee Nõmmik koos tantsijatega – Richard Beljohin, Simo Kruusement, Tiina Ollesk (pildil), Olga Privis, Helen Reitsnik – on loonud ühise lavastuse «FN». Foto: Juri Sederenko

Tänavune kroonviirusest tingitud kevadvaikus tänavatel ja teatrites on sügiseks küpsetanud eriti maitsvad viljad: teatriinimene vajab lava ja publikut kui kala vett ning lõpuks avanenud võimalus uuesti oma artistlikku mina välja elada on andnud eredaid elamusi. Seda võimendab veelgi praegune piirsituatsioon, mil iga etendus võib olla viimane, olgu siis tantsijate võimaliku haigestumise, karantiini jäämise nõude või valitsuse kehtestatavate piirangute tõttu. Selline kõnd noateral muudab koosviibimised eriti intensiivseks, pingestab nii laval kui ka saalis viibijate kohalolu ja kontsentratsiooni.

Ühed sellised piirsituatsioonil kõndimised olid Tallinna Tantsuteatri «Opening (Uus)» Dmitri Hartšenkolt ja Fine 5 Tantsuteatri «FN» Renee Nõmmikult, mõlemad koroonaaja lapsed. Mõlemad lavastajad on hingelt romantikud. Mitte romantikud rooside ja romansside tähenduses (kuigi ka seda), vaid romantikud, kelle rinnus põksub ihalus ideaali ja igatsus igaviku järele. Vorm, millesse nad oma romantilised otsingud valavad, on muidugi erinev, kuid selles on alati poeetilist püüdlust.

Lavastus kui luuletus