Kristi Nero ja Kati Orru: nähtamatul eesliinil

Mulluste jõulude ajal sai sooja suppi näiteks Viljandi Pauluse kirikust.  Foto: Elmo Riig

Koroonapandeemiast rääkides on sageli kasutusel väljend «eesliini töötajad». Need on inimesed, kes võitlevad nakatunute tervise eest haiglates, hoolitsevad eakate eest hooldekodudes, kannavad koolilaste distantsõppel topeltkoormust ja paljud teised. Üks grupp eesliini töötajaid on aga teistest vähem tähelepanu saanud. Tõenäoliselt seetõttu, et nende abistada on inimesed, kes on ühiskonna jaoks sageli nähtamatud. Need on hoolekandeasutuste töötajad ja vabatahtlikud, kes hoolitsevad elukohata, majandusraskustega või sõltuvustega maadlevate inimeste eest või nende eest, kellele ainuke soe söök jagatakse supiköögis.

Toimetulek koroonapandeemia ja piirangute mõjuga on väljakutse kõigile. Kuidas aga tulevad olukorraga toime need, kes olid raskustes juba varem? Kuidas näiteks püsida kodus, kui kodu ei ole? Või on küll kodu, aga seal ei jätku süüa.