AK ⟩ Rein Kuresoo: rehepappide rohepöörde aasta

Kundas tegutsev Estonian Cell on Eesti suurim elektritarbija. Kui praegu maksab ettevõte tavatarbijaga võrreldes poole väiksemat elektriaktsiisi, siis mõne aasta pärast võib Estonian Cell saada maksulae ka taastuvenergia tasule. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Palju on räägitud sellest, et inimene on suutnud enda loodud tehiskeskkonnas loodusliku valiku surve alt välja rabeleda. Siiski on mõningaid erandeid – neist tähelepanuväärseimad on vaktsiinivastased. Saabuval uuel aastal, mil peaks läbi viidama massiline vaktsineerimine Covid-19 vastu, võib neid kindlasti kollektiivselt nomineerida Darwini auhinnale – see on tunnustus, mida jagatakse omaenda rumaluse tõttu elust või paljunemisvõimest ilma jäänud inimestele, kes on sellisel kurbloolisel kombel andnud oma panuse inimkonna genofondi parandamisse.

Rehepapluse kõige selgemaks vormiks on eelkõige puidu valimatu ja massiline kasutamine kütteks, mida praegu taastuvenergia sildi all Suur­britannias, Hollandis, Taanis ja mujalgi heldelt subsideeritakse. Need subsiidiumid annavad hagu raiemahu suurendamisele Eestis: raied on juba jõudnud looduskaitsealadelegi, kust saadava puidu kvaliteet on selline, et see kõlbavatki ainult kateldesse.