Miks on õnnetus üllatus?

Kaspar Sillamaa päästis kolm läbi jää vajunud inimest. Foto: Erakogu

Alates selle nädala algusest hakkas üle Eesti kehtima siseveekogude jääle mineku keeld. Samas jäi puudu väga vähe, et see keeld oleks mitme inimese jaoks traagiliselt hiljaks jäänud.

Sest vaid mõned päevad varem ahvatlesid peegelsile jää, soe ilm ja päikeseloojang meest kahe tüdrukuga Mädajärvele. Romantiline pärastlõuna võttis ootamatu pöörde, kui jää kolmiku jalge all järele andis ning järv nad endasse neelata tahtis.

Enda sõnul uskumatu kokkusattumuste jadana ja peaaegu tahtmatult olid sinna sattunud Elo Lättemägi ja Kaspar Sillamaa (pildil), kel lõid inimlikud instinktid ohus olevat liigikaaslast nähes välja ja neist said elupäästjad.

Kui jääaluse vee temperatuuriga peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit ning laps kaotab säärastes tingimustes teadvuse veel varem, siis Mädajärvel kestis päästeprotsess koguni 20–30 minutit. Sillamaa, kes samuti kukkus ühel hetkel murdunud jää tõttu vette, suutis kõige kiuste nii tüdrukud kui ka mehe kaldale tuua. Siinpuhul mõjus täiesti kohaselt Lättemäe hiljem esitatud küsimus: kas tõesti ei saagi varatalvises jääs peituvaid ohte võtta tõsiselt seni, kuni pole ise kuulnud appikarjeid või riskinud oma eluga?