Postimehe eksperiment paljastas, kuidas Lõuna-Eesti kuplite vahel asuvas salavabrikus käib täistuuridel vorstitegu ja milline üllatav ärimudel salalihaäril on.
Tellijale
Salavorstivabrik paljastas musta vorstiärimudeli (86)
«Tere, mina olen Kaur,» oli esimene kõne Lõuna-Eesti ühele tuntumale salavorstivabrikandile. Kõnele eelnes pikk ettevalmistus. Küsides Lõuna-Eesti loomakasvatajate ja jahimeeste käest, kus salavorsti teha saab, vuristatakse ette kolme-nelja vorstivabriku täpne asukoht. Ajalehejuttu ei taha aga keegi ajada. Teada on seegi, et salavorstivabrikud võtavad tooraine ehk liha vastu tuttavatelt.
Et illegaalne vorstivabrik riigimakse ei maksa ja veterinaarbürokraatiaga ei tegele, see kohalikke ei häiri. Näiteks on mitmel jahiseltsil oma jahiköök, kus üheskoos liha puhastatakse, enda ja sõprade tarbeks ning tuttavatele müümiseks vorsti ja konservi tehakse. Külaelu värk.