ANALÜÜS ⟩ Rumeenia valimised ja Suur Liit

Rumeenia tervishoiutöötajad avaldamas meelt koroonapandeemiaaegsete töötingimuste vastu Bukarestis. Foto: Robert Ghement/Epa/Scanpix

Rumeenia 6. detsembri parlamendivalimised jäävad ajalukku üliväikese osalusprotsendiga – igasuguste standardite kohaselt on tegu pigem kogu poliitilise klassi läbikukkumisega. Kui rohkem kui kaks kolmandikku valijatest jääb lihtsalt kõrvale, ei aita ka klaas-on-pooltäis-retoorika.

Kõigest 32,6-protsendilise valimisosaluse peasüüdlasena nähakse võimust võtnud koroonaviirust ning valimisväsimust. Taustal lisandub tüdimus korruptsioonist, mis on kujunenud poliitika ja poliitikutega sünonüümseks.

Rumeenia riiklik tervishoid on olnud aastakümneid alarahastatud ja endeemiline korruptsioon on jätnud selle suuresti Kolmanda Maailmaga võrreldavale tasemele. Mitme indeksi kohaselt on tegu Euroopa Liidu riikidest kõige kehvema meditsiiniteenusega.

2015. aasta sügisel toimunud katastroofilises ööklubipõlengus vigasaanute ravimisel abistasid mitmed Euroopa riigid ning ilmnes ehmatav tõsiasi: patsientide tüsistused, millega kaasnes fataalne lõpp, tekkisid just intensiivraviosakondades saadud nakkustest.

2016. aastal paljastus ajakirjandusliku uurimuse tulemusel haiglanakkuste erakordselt suur levik: aastatel 2010–2015 avastati 57 000 haiglanakkust. Selle peamine põhjus oli, et desovahendeid riiklikule meditsiinisüsteemile tarninud ettevõte Hexi Pharma lahjendas tooteid tunduvalt alla toimepiiri.