2009. aastal esitas Belgia visionäär Gunter Pauli aruande «The Blue Economy» («Sinine majandus»), mille ta võttis kokku ka oma raamatus «Sinine majandus 3.0» (e.k 2018). Ta sõnastas seal raamistiku, kuidas luua sinist majandust: «Võttes eeskuju loodusest, muutes mängureegleid, kasvatades esmajoones kohalikku majandust, et reageerida paremini inimeste vajadustele ja keskenduda tunduvalt suuremal määral kohalike ressursside kasutamisele.»
Teie raamatut «Sinine majandus 3.0» on Eestis ära müüdud kaks trükki ning praegu saab seda osta vaid mõnest kohast. Kuid siiski pole sinise majanduse kontseptsioon meil väga tuntud. Millega on tegemist?
Kui kuulete sõna «sinine», siis võite mõelda, et miks siis mitte «roheline». Aga ma olen 30 aastat rohelise majanduse eest võidelnud. Ma olen ettevõtja ja teadlane professori tiitliga ning ma tahan rohelist majandust, kuid pärast 30 aastat sellega tegelemist järeldasin, et roheline ei ole hea. Sellepärast, et kõik see ei ole tingimata hea, mis on hea vaid sinu jaoks!
Kui rohelised tooted on nii luksuslikud ja kallid nagu Louis Vuitton või Lexus, siis ei ole need kindlasti tooted, mis muudavad maailma soovitud suunas. Sellist maailma ei ole vaja, kus vaid vähesed inimesed tunnevad end hästi. Eesmärk ei ole see, et mõni tunneks end hästi, vaid see, et ühiskond muutuks jätkusuutlikuks.
Kui tahame tulevikku Eestis ja Belgias, kui tahame tulevikku igale maale üle ilma, siis peame muutma ärimudelit. Olen veendunud, et me ei suuda muuta veel kogu maailma ärimudelit, kuid saame muuta kohalikke ärimudeleid. Kui me otsustame muuta!