Tulemusrikkal looduspiltnikul on ikka mõni piirkond, mida ta väga hästi tunneb. Kui vaadata kohti, kus sa oled oma pilte teinud, siis leiab neid nii Läänemaalt, Harjumaalt, Hiiumaalt kui ka Ida-Virumaalt. On sul mõni kindlam reviir (ala looma pesaümbruses, mida ta kaitseb sissetungijate eest – toim), kus sa pidevamalt tegutsed?
Ei ole. Aga ma olen enam-vähem üritanud sättida oma tegevused ühel aastal mingisse kindlasse piirkonda, et seda paremini tundma õppida. Eks siis näeb, kas käib mingi piiks seest läbi ja tahaks seal rohkem käia.
Aga ega praegu enam naljalt sellist kohta ei leia, kus sa ei tunne inimest endale kuklasse hingamas ja kus sa metsa minnes ei pea autole parkimiskohta otsima. Seda isegi kohtades, kus üldse ei oska oodata, et seal n-ö tavaline inimene ringi peaks tuulama. Ja see ilmutab ennast ka selles, kui palju prügi leiab metsast – näiteks õllepudeleid autost paaritunnise matka kaugusel.
On sul hundiga pikaajalisem suhe?
Nojah, eks hunt on ikka selline loom, keda igaüks tahaks näha ja ka pildile saada. Minu jaoks on ta vaba looduse sümbol. Tark loom ja hea kohaneja, kes loodusmaastikus ikka veel inimesest üle on. Ja paraku: tänu tehnika arengule saabki hunte korralikult pildistada. Muul juhul on hundi passimine suhteliselt väikese kasuteguriga tegevus. Kõik spontaansed kohtumised hundiga on mul aga olnud sellised, et olukord on olnud täielikult hundi kontrolli all.