Väära sisuga metsamajandamiskavad on täna metsanduses üks suurimaid probleeme.Foto: Timber AS
On selge, et kõik metsafirmad, ühistud ja metsavahendajad ei tegutse alati korrektselt ega käitu metsaomaniku suhtes lugupidavalt, jättes mõru tõrvatilga meepotti, rikkudes kogu metsasektori mainet. Loomulikult pole see kivi kõigi kapsaaeda, sest tegelikult on pilt metsasektoris läinud viimase kümne aastaga kindlasti läbipaistvamaks, kuid siiski esineb jätkuvalt sobimatut käitumist, salakokkuleppeid ning erinevat arusaama heaperemehelikust metsamajandamisest. Milline on reaalne olukord metsaäris ning kui lokkav on kokkumäng tegelikult? Ülevaate teeb Timber.ee metsaspetsialist Kristo Kütt ning omapoolse kommentaari andis ka Keskkonnainspektsioon.
Keskkonnainspektsiooni teatel on viimase kümne aasta jooksul tuvastatud metsaõigusnormide rikkumiste arvu trend langev ning selle perioodi jooksul on rikkumiste arv vähenenud ligikaudu poole võrra. Kui vaadata veelgi ajas tagasi ning võrrelda tänast olukorda metsas paarikümne aasta taguse perioodiga võib rõõmuga tõdeda, et ebaseadusliku tegevuse määr siinsetes metsades on suurel määral langenud. „Kui 2003. aastal tegelesime ligi 1800 rikkumisega, siis eelmisel aastal alla saja rikkumisega,“ teatab keskkonnainspektsioon.
Samas ei ole inspektsiooni teatel vähenenud kümneaastase perioodi jooksul selliste raienormide rikkumiste arv, millega on kaasnenud keskkonnakahju. „Keskkonnakahjuga rikkumiste arv oli vahepealsetel aastatel tõusutrendis, kuid viimastel aastatel on langenud tagasi kümne aasta tagusele tasemele. Sarnaselt rikkumiste arvule oli vahepealsetel aastatel tõusutrendis ka keskkonnakahju kogusumma, kuid viimastel aastatel on selle suurus sarnane kümne aasta tagusega,“ märgib keskkonnainspektsioon.
AS Timber metsaspetsialist Kristo KüttFoto: Timber AS
Ka Kristo Kütt tõdeb, et sellist kaost nagu valitses 30 või 20 aastat tagasi kohalikes metsades, kus metsavargad lausa päevavalgel toimetasid kartmatult ja viisid lihtsalt metsast puid välja, enam ei eksisteeri. Küll aga pole kelmid ning kokkumängud kuhugi kadunud. „Nüüd tegutsetakse palju organiseeritumalt ja salakavalamalt,“ nendib Kütt.
Kokkumängud metsamajandamiskavadega
Metsamajandamiskava on paraku just see dokument, mis annab petistele lausa seaduse piires võimaluse tegutseda pahatahtlikult. „Selle kavaga on see häda, et see pole täppisteadus ja hinnanguid antakse silmamõõdu järgi. Üldteada on, et kui ühes metsanurgas on 10 erinevat metsakorraldajat, siis nad ei saa kunagi sama tulemust isegi kui kõik teevad oma tööd läbini ausalt,“ ütleb Kütt ning seepärast on tema sõnul lausa seadusesse kirjutatud loks, mis lubab eksida. Numbrid metsamajandamiskavas võivad kõikuda kuni ~20% mõlemas suunas.
Kütt selgitab, et kui soov on teada saada reaalne metsa tagavara, tuleks üles märkida ja üle mõõta kõik puud metsas, kuid see on ebamõistlikult kallis töö. Kuid, et vähendada võimalust langeda pettuse ohvriks soovitab metsaspetsialist tellida kava neilt, kes pole seotud müügi ega ostuga. Kuid siinkohal läheb asi huvitavaks!
Takseerijate ja metsafirmade omavahelisi seoseid on keeruline tuvastada
„Tihti on nii, et metsafirmad ja -vahendajad on otsinud endale käepikendused erinevate metsakorraldusettevõtete näol, kes on valmis tegema kallutatud kavasid, mis näitavad metsaomanikule seda, et metsast ei tule nii palju väärtusliku metsamaterjali või manipuleeritakse raieliigiga,“ räägib Kütt, kelle sõnul on skeeme teisigi, mis üks nahaalsem kui teine. Sääraste kokkumängude tulemusena saadakse mets omanikult soodsalt kätte ning müüakse suure vaheltkasuga kiirelt edasi. Kaotajaks jääb ilmselgelt metsaomanik.
Aeg annab arutust ning valel on lühikesed jalad, mis tähendab, et üldjuhul saadakse ajapikku sellistele andmetega manipuleerijatele jälile. „Eks me oleme oma töös näinud kõike ja meile on teada, keda saame usaldada ja teame ka neid, kes teevad meelega valesid kavasid,“ märgib Kütt, kes lisab, et õnneks jälgib taksaatoreid Keskkonnaagentuur, kes teeb pistelisi kontrolle ja kui selgub, et taksaator on teinud halba tööd ja esitanud meelega valesid andmeid, võetakse ära tema litsents. Sellest omakorda võib välja tulla terve valede võrgustik.
„Me tahame uskuda, et need, kes Timber.ee kava koostamise hinnapakkumise veebivormi kaudu mõne kava koostajaga ühendust saavad ei lange kehva taksaatori ohvriks. Loomulikult ei saa me aga 100% pead anda, et need tegijad kunagi ei eksi, kuid me teame, et need kellega koostööd teeme on väärikad, kaua tegutsenud ettevõtted ja meie jaoks usaldusväärsed,“ toob Kütt välja, kes lisab, et kui mõnega on tekkinud või peaks tulevikus tekkima probleeme, siis koostöö lõpetatakse, sest AS Timberi jaoks on korrektne tegevus metsandussektoris kõige olulisem väärtus.
Paraku on silma jäänud ka metsaomanikke, kes astuvad metsamüügi tehingusse kas eelhoiakuga, et neid tõenäoliselt nii kui nii tüssatakse või juba n-ö väljapressimise mõtetega. Need on metsaomanikud, kes on valmis lisatulu nimel juuksekarva lõhki ajama. Õnneks on neid küll üksikuid, ent neid eksisteerib. Konflikte tekitab peamiselt hinnanguline üleraie või raie ebakorrektne teostus.
Kuidas konfliktolukordi vältida ja mida teeb AS Timber teisiti kui paljud teised?
Metsaspetsialist Kristo Kütt tuletab meelde, et metsaäris on iga tehingu ja tegevuse taga inimesed ning teatavasti inimesed eksivad, kuid AS Timber on panustanud palju sellesse, et seda eksimisruumi oleks vähem. „AS Timber on teinud tugeva taustakontrolli neile, kellega koostööd tehakse. Samuti on sõlmitud siduvad lepingud, mis aitavad probleemide korral jõuda lahenduseni kiiremini ja professionaalsemalt,“ ütleb Kütt.
Timber.ee metsaoksjonikeskkonnast saavad raieiõigusi osta ligikaudu 200 metsafirmat olgugi, et metsaostuga tegelevaid ettevõtteid on Eestis rohkem, ent kõik need pole kindlasti sellised, kelle töö eest metsas AS Timber vastutada julgeks. „Paljude metsafirmade omanikud või juhid on meile väljastanud tagatiseks ka eraisikukäendused summas 100 000 – 300 000 eurot, mis tagab selle, et kõik võimalikud probleemid saavad peale raietööde lõppu kindlasti lahendatud,“ toob Kütt välja lisades, et raieõiguste oksjonite puhul vastutab AS Timber metsa seisukorra eest peale tööde lõppu. „Kui on lahendamist vajavaid probleeme, siis tegeleme sellega. Vajadusel võime ette võtta ka kohtutee, et metsafirma oma tekitatud probleemid lahendaks.“
Levinuim lahendamist vajav probleem on peale raietöid maha jäänud roopad, mille silumist on metsaomanikul keeruline metsafirmalt nõuda ilma korrektseid siduvaid lepinguid omamata.Foto: Timber AS
Ent siinkohal ütleb Kütt ka seda, et oma osa selles, et tehingud vastaksid kõigi osapoolte ootustele, mängib ka metsaomanik, kelle ülesandeks on olla aktiivne osapool, kes oma soovid ka selgelt välja ütleb. „Kui metsaomanikul on soov märkida ära eraldiste piirid või jätta langile seemnepuud enda äranägemise järgi, siis tuleb vastavad märkimised metsas endal ka ära teha või tellida vastav teenus spetsialistilt. Enne oksjoni avaldamist tuleb paika panna enampakkumise eritingimused, kus on selgelt kirjas, kuidas märgitud puude või piiridega käituda tuleb. Et metsafirma saaks raiet teostada korrektselt ja vastavalt omaniku ootustele, tuleb nendest ootustest selgelt teada anda,“ sõnab Kütt.
Kui aga on raiutud üle lubatud eksimisruumi või mindud üle kinnistu piiride, siis on kõige õigem Kristo Küti sõnul tellida kändude kluppimine ja täpselt välja arvutada, kui palju metsafirma materjali rohkem on saanud. „Kuna GPSid ja inimesed ikka eksivad, siis ei ole sellised juhtumid metsanduses harvad,“ märgib Kütt, kelle sõnul on Timber.ee oksjonikeskkonnas müüdavate raiete puhul AS Timber metsaomaniku ja metsafirma vahel lepitajaks. „Senine praktika on, et metsaomanik saab kogemata üle piiride raiutud metsa eest ikka ka kompenseeritud. Loomulikult on lepitamise eelduseks siduvad lepingud, millega saame metsafirmat vajadusel sanktsioneerida.“
Eraldiste piiridega eksimine tuleb peale raietöid metsaregistri kaardirakendusest üsna pea välja.Foto: Timber AS
Oksjonikorraldajatest on AS-il Timber ainsana sellised lepingud metsafirmadega ja lisaks ka paljude metsafirmade omanike või juhatusega sõlmitud eraisikukäendused. „Kui siduvaid lepinguid ei ole, võib metsaomaniku lihtsalt kuu peale saata,“ kinnitab Kütt.
Metsaäris on summad suured ja pettasaamise oht samuti suur, kuid hea meel on siiski tõdeda, et kogu metsasektor on siiski viimasel ajal oma käekirja parandanud.
Võta meiega ühendust, kui Sul on küsimusi seoses metsa majandamisega, raieõiguse või metsakinnistu müümisega. Helista meile 666 5050 või kirjuta info@timber.ee
/nginx/o/2020/06/05/13137206t1hcc9e.png)
/nginx/o/2020/12/17/13534410t1h3ff9.png)
/nginx/o/2020/12/17/13534190t1hbe66.jpg)
/nginx/o/2020/12/17/13534415t1h3d73.jpg)
/nginx/o/2020/12/17/13534195t1h0c96.jpg)