Juhtkiri ⟩ Mida ennustab valitsus?

Karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Enne pandeemiat oli turismi osakaaluks kaheksa protsenti SKTst
• Kui turism kevadeks ei taastu, siis võib valdkonna aitamine olla mõttetu
• Kui kevadeks olukord paraneb, siis on arukas need ettevõtted üle talve aidata

Lähiajal tööpuudus kasvab ja jõuab Eesti Panga prognoosi järgi umbes kümne protsendini. See on üks selgematest sõnumitest, mida eile avaldatud prognoosist välja saab lugeda. 

Seejuures tabab töökaotus rohkem praegusi madalapalgalisi ning eriti hotellide, restoranide ning kogu turismivaldkonna töötajaid.

Prognoosi kolm stsenaariumit erinevad üksteisest väga palju sisemajanduse kogutoodangu kasvu ennustamisel. Majandusanalüütikud lihtsalt ei oska öelda, milline on pandeemia edasine kulg, kui kiiresti saab abi vaktsiinidest jmt. Tööpuuduse kasv lähemal ajal ja just nimetatud valdkondades on aga enam-vähem kindlalt ennustatav.

Eesti valitsuselt on igati põhjust oodata strateegilise valiku tegemist turismi ja sellest sõltuvate majandusharude suhtes. Kui üldse kellelgi, siis on just valitsusel kõige rohkem informatsiooni selle kohta, millise stsenaariumi peale panustada.

Oletame, et viiruse levik saadak­se järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla ning piirangud ­Eestis ja meie lähimate naabrite juures kaovad. Sel juhul oleks arukas ulatada hotellidele, restoranidele jne ­abikäsi moel, mis laseks neil kohe kevadel edasi tegutseda, ilma et peaks vahepeal enamikku töötajatest koondama.

Valitsuse praegune käitumine selle majandusvaldkonna suhtes laseb aga arvata, et pigem liigutakse ­Eesti Panga negatiivse stsenaariumi ­tuules: pandeemia süveneb, piiranguid karmistatakse ja need kestavad 2021. aasta keskpaigani.

Eesti valitsuselt on igati põhjust oodata strateegilise valiku tegemist turismi ja sellest sõltuvate majandusharude suhtes.

Kui valitsuse enda informeeritud ennustus on, et isegi meie lähemate Euroopa Liidu naabritega ei taastu turism ka kevadel ja suvel, siis võib-olla tõesti käib kogu valdkonna hädapärast üle talve aitamine üle jõu ja on mõttetu. Päästku igaüks end nii, nagu oskab? Just seda tulebki valitsuselt küsida, millise stsenaariumi järgi kujundavad nad praegu oma poliitikat turismimajanduse suhtes.

Omaette arutamist vääriv teema on turismi tähendus kogu majandusele. Enne pandeemiat öeldi selle osakaaluks kaheksa protsenti SKTst. Samas saab öelda, et tegemist on keskmisest madalama tootlikkusega valdkonnaga. Ja saab küsida, kas ongi parem, kui inimesed liiguvad spaa valve­lauast mõnele parema palgaga töökohale.

See on osaliselt õige. Hotellides ja söögikohtades on palju selliseid töökohti, mis ei eelda väga erilisi, kaua õppimist nõudvaid oskusi. Need on tööd, mida teevad näiteks tudengid kooli kõrvalt. Uue baari või söögikoha avamise investeering ei küündi tõesti ligilähedalegi kõrgtehnoloogilise tööstuse töökoha loomisele – lävepakk ei ole alustajatele kuigi kõrge. See ei ole aga kaugeltki kogu tõde.

Restoranides ja hotellides ­tegutseb nii ettevõtjaid kui ka palgatöötajaid, kellele on nii Eesti kui ka oma koha erilisuse loomine olnud elutöö. Iga aastaga on meil üha juurde tulnud väiksemaid ja suuremaid imesid, mille pärast tulevad meie juurde teised ja millest tunnevad rõõmu Eesti inimesed. Kui ennustus on, et kevadeks pandeemiaolukord paraneb, siis on arukas need ettevõtted üle talve aidata. Ootame Eesti valitsuselt strateegilist valikut.