Ando Eelmaa: kas liblikad vajavad pelleteid?

Ando Eelmaa. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Rumala keskkonnapoliitikaga võime ohustada meie metsade bioloogilist mitmekesisust, kirjutab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Oleme harjunud natuke kulunud ja sageli valesti interpreteeritud väljendiga «iga liblika tiivalöök võib muuta maailma» põhjendama kõige meile võõra ja ­tundmatu proovimisest keeldumist. Ärme tee midagi, sest liblika tiivalöök, teate isegi... Nii matemaatik E. Lorenz küll oma teooria rakendusi ei näinud, kuid sageli elavadki keerulised teooriad lihtsustatult oma tavaelu hoopis teistsugusena.

Nii võib juhtuda, et meie tegevusel on hoopis ootamatu ja positiivne mõju, mida me pole ette näinud. Näiteks on palju kirutud lageraielangid hakanud edukalt asendama inimestele praegusajal ebavajalikke ja maastikupildist peaaegu kadunud looduslikke niite, mida ohtralt asustavad ohustatud päevaliblikad. Liblikarohkus annab märku, et raiesmikel kasvab ajutiselt üsna rikkalikult liblikatele ja teistele putukatele sobivaid toidutaimi ja tänu mitmekesistele elupaikadele on majandatavas metsas päevaliblikatele tekkinud isegi soodsamad olud kui spetsiaalselt elurikkuse kaitseks eraldatud aladel. Näiteks selgus ­Tartu Ülikooli päevaliblikate seire aruandestki, et kõige liblikarohkemad uuringualad asuvad vaheldusrikkas majandusmetsas, ületades kaugelt isegi enamikku kaitsealadel ja puisniitudel asuvaid uuringualasid.