Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Vanad metsamehed: loodusega ei saa teha kompromissi (3)

Copy
Omaaegsed metsandusjuhid Enno Kuldkepp (vasakul) ja Mart Herman on mures Eesti metsade tuleviku pärast. FOTO: Ülle Harju
Omaaegsed metsandusjuhid Enno Kuldkepp (vasakul) ja Mart Herman on mures Eesti metsade tuleviku pärast. FOTO: Ülle Harju Foto: Ülle Harju

Korrastamist vajab Eesti metsade valitsemise ja haldamise süsteem ning vastavad seadusandlikud aktid, et taastada jätkusuutlik majandamine ning ökoloogiline stabiilsus, kirjutavad pikaaegsed metsamehed Enno Kuldkepp ja Mart Herman. 

Meie, aastakümneid Eesti metsades töötanud, pöördusime 17. augustil avaliku pöördumisega riigikogu ja valitsuse poole hulga ettepanekutega, kuidas võiks parandada meie metsanduses toimuvat. Paraku ei siit ega sealt saanud selget vastust meie ettepanekutele. Meieni on jõudnud vaid keskkonnaministeeriumi üleolev, demagoogiline arvamusavaldus ning riigikogu keskkonnakomisjoni ülimalt rahustav jutt kõikide huvigruppide kaasamisest, prioriteediks metsade säästlik majandamine. Olime ette valmistanud märgukirja võimalikeks aruteludeks, kuid paraku pole näidatud üles mingit huvi aruteludeks. Me küsime: kellega saame Eesti riigis rääkida meie metsade tulevikust?

Eesti metsas toimuv on murekohaks paljudele eestimaalastele. Kerge on leida kontakt nendega, kes soovivad meie metsadest saadavat ressurssi tööstuslikult majandada. Kuid kes on need, keda huvitavad metsade majandusliku väärtuse kõrval ka ökoloogilised, kultuurilised, sotsiaalsed aspektid, mets kui elukeskkonna kujundaja. Kes näeb veel metsandust kui tervikut? Kas on üldse veel neid inimesi otsustajate seas?

Taasiseseisvuse kehtestamise järel sätestati 1993. a metsaseadusega metsa kui elukeskkonnakujundaja funktsioon ning Eesti ühe tähtsama loodusvara heaperemeheliku majandamise vajadus. Täpsustati kasutatavad mõisted, sh metsa majandamise mõistet, s.o metsa kasvatamine, kaitse, valve ja kasutamine, v.a metsasaaduste töötlemine ja tarbimine. Käsitleti metsakategooriate juhtfunktsioone, nt kaitsemetsade hulka kuulusid peamiselt mulda, vett, asulaid, teid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Selge sõnaga toodi välja metsa erinevad kasutamise viisid.

Tagasi üles