Uus seadus paneb üürnikule omaniku kohustusi

Kui kolmas lugemine läbi läheb, liigub seadus edasi presidendi kätte, kes selle välja kuulutab, edasi läheb see kirja Riigi Teatajasse ning kehtima hakkab see tõenäoliselt uue aasta alguses. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täna tuleb kolmandale lugemisele üüriturgu reguleeriv seadus, mis annab omanikele senisest tunduvalt vabamad käed ning teeb mõtted oma kodu ostmisest veel magusamaks, kui need seni on olnud. Advokaat selgitab, mida teha, kui omanik nõuab lepingute muutmist.

Üürisuhteid reguleeriv seadus hakkab tõenäoliselt kehtima juba uue aasta alguses ning annab korteriomanikele senisest palju suuremad vabadused. Kuigi seda seadusemuudatust on Eesti Omanike Keskliit (EOKL) serveerinud kui mõlemale poolele kasulikku muudatust, kus saab tingimustes vabamalt kokku leppida, on õiguseksperdid, näiteks advokaat Tavo Tiits Eesti Päevalehes viidanud, et üürniku õlule pannakse veel rohkem rahalisi kohustusi, suuremad õigused jäävad aga omaniku kätte.

Seadusemuutus tähendab, et üürnik peab peale üüri (mis olemuselt on tasu asja kasutamise eest) hakkama uuenduslikus korras maksma omaniku pangalaenu ja remondifondi, mis varem on olnud seadusega juriidiliselt keelatud. Samuti saab omanik nõuda, et üürnik teeks korteris remonti. Uuendusena viiakse sisse leppetrahvid.