Kriitilise tähtsusega on just esimeste tarnete aeg ja suurus. Neist sõltub meie haiglate töövõime, sellest omakorda koroonapiirangud ning lõpuks kasu/kahju majandusele.
Seda vaktsiinide jaotamist on nimetatud inimkonna ajaloos enneolematult keerukaks logistiliseks operatsiooniks. Väikese Eesti jaoks on oluline, et terviseameti kesklao uued külmkapid oleks järgmise nädala lõpuks valmis vaktsiine vastu võtma, et neid saaks jaotama hakata.
Eile üle kinnitatud vaktsineerimise üldine järjekord on selge ja loogiline. Koroonapiirangute eesmärk on olnud ja on ka praegu vältida olukorda, kus haiglad ei saa oma tööga enam hakkama. On selge, et ka vaktsineerimise järjekord lähtub vägagi pragmaatiliselt just eesmärgist hoida tervishoiusüsteemi töövõimet ja vältida ülekoormust. Esmalt saavad vaktsiini raviasutuste töötajad, siis hooldekodude töötajad jne. Ühiskonna ja riigi seisukohalt pole sellele vaatele mitte midagi ette heita. Teiste riikide lahendused erinevad Eesti kavast detailides, mitte põhilise eesmärgi poolest.
Mida tähendab see iga inimese ja perekonna jaoks? Seda, et igaühel tuleb ikkagi käsi pesta ja muid kohaseid abinõusid tarvitada. Riiklikud kavad tegelevad suurte hulkadega, statistikaga, süsteemi kui terviku hoidmisega, mitte iga Jüri ja Mari ohutusega eraldi.