Temnikova ja Kasela galerii suure toa valgetel seintel ripub üsna minimalistlikult kaheksa eri formaadiga fotot. Viis nendest kujutavad purilennukeid või nende osi, kaks on looduse pildid, ühel näeme siseruumi (ilmselt korteri oma).
ARVUSTUS ⟩ Õrn ja habras võimalikkus
Sellele esmapilgul imelikule kooslusele otsib seesugune fotograafiavõhik nagu siinkirjutaja selgitust esmalt eksponeeritud piltidele lisatud sõnadest. See on loomulikult väga kahtlane tegevus, kuna eeldab arusaama kunstist kui kommunikatsioonist.
Ehk siis seda, et Krista Mölder on soovinud oma näitusega vaatajale saata mingi sõnumi, mis koosneb erinevatest diskreetsetest ühikutest (fotod), mis moodustavad koos terviku ehk «väite», mis kunstniku sõnumi edastab. Alustan seekord siiski ikka sõnadest, et jõuda nende kaudu piltideni, kuid ei püüa pilte mitte sõnadesse tõlkida, vaid pigem oma tõlgenduslikku katsetust edasi arendada, pannes näituse sõnalise ja visuaalse materjali üksteisega mängima.
Niisiis, Krista Möldri fotoseeria kannab koondpealkirja «Sa olid lind» – ja see «sina» ehk siis otsene pöördumine vaataja (?) poole näib kinnitavat, et siin on siiski tegemist kommunikatiivse situatsiooniga. Näituse pealkiri seostub mõistagi otseselt purilennukite piltidega. Mootorita lennuriistad lebavad piltidel angaarides, nad on esitatud osaliselt sisse pakituna ning ühel fotol lahti võetud detailina (stabilisaator?).