Vivian Loonela: rohepöörde võti ja vahendid

Vivian Loonela. Foto: Erlend Å taub/Pm/scanpix Baltics

Eurofondides ootab suur hulk lisaraha rohepöörde läbiviimiseks. Seda tuleks targalt kasutada, kirjutab Euroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela.

Aasta tagasi leppisid Euroopa Liidu valitsusjuhid kokku, et 2050. aastaks on Euroopa kliimaneutraalne, see tähendab, et süsihappegaasi ei eritata rohkem, kui seda ära siduda suudetakse. See ongi Euroopa roheleppe põhisisu ja -eesmärk.

Kliimaneutraalsuse eesmärk ei ole maailmaparandamine, see on kaalutletud otsus – Maailma Majandusfoorumi 2020. aasta hinnangu järgi on kliimamuutus suurim oht nii maailma majandusele kui ka ühiskonnakorrale laiemalt. Oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus ilma suuremate reformideta edasi ei saa – samamoodi jätkamine tooks kaasa väljakannatamatult palju kliimamuutusest tulenevaid kulutusi ja ettenägematuid sotsiaalseid tagajärgi. Ja kui peab tegutsema hakkama, on otstarbekam olla ise esimene ja sellest kasu lõigata. Võrdluseks võiks tuua Eesti 20 aasta taguse otsuse arendada kõigi jõududega digiriiki – seda ei olnud mujal veel tehtud ja esimesena alustamine andis meile juurde palju tugevust, aga ka võimaluse olla sel teemal suunaseadja.

Euroopa eeskujul ongi sel aastal endale samasuguse kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud juba Jaapan ja Lõuna-Korea. Hiina on lubanud kliimaneutraalsust 2060. aastaks. USA järgmine president Joe Biden on öelnud, et tema esimesel tööpäeval ühineb USA taas kliimaleppega, kuna see on kasulik ka USA tööstusele. Kui maailma juhtivad majandused leiavad, et neile on otstarbekam muuta oma toimimist, selle asemel et jääda lihtsalt ootama suuremaid keskkonnakahjusid, siis on selles loogika, mida ei tasu ka meil eirata.