«Teatud tingimusi on vaja, mida kogu aeg ei ole,» märkis Anneli Palo. «Selles kohas Peetri jõel on veekeerise koht. Seal vesi põrkub vastu liivakivikallast ja ilmselt tekib jõekäärus pöörlev liikumine.»
Ta lisas, et selles kohas sügavneb Peetri jõe vesi väga ruttu: umbes kolme meetri jooksul jõuab pahkluusügavusest kaldaveest kolme või isegi enama meetri sügavusse hauakohta.
Varem pole Palo Peetri jõel jääketast näinud, küll jäädvustas ta kaks aastat tagasi videole omapärase keerleva poolemeetrise läbimõõduga jääpalli, mille keskel oli auk.
«Ilmselt võib praegu pöörlevaid jääkettaid mujalgi leida, lihtsalt rahvas ei käi kõleda ilmaga jõekaldaid mööda,» tähendas Anneli Palo.
Viimati nähti taolisi jääkettaid 2019. aasta jaanuaris. Üks 8–10-meetrise läbimõõduga ketas keerles Viljandimaal Soomaa serval Osju luha ääres Raudna jõel.