/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2020/12/14/13528281t1h6bee.jpg)
Kohtla-Järve linn lööb agaralt kaasa eri projektides, et pakkuda oma elanikele paremal tasemel sotsiaalteenuseid. Üks unistus on arendada koduteenusest laiemate võimalustega koduhooldusteenus.
Sisuturundus
Vananev elanikkond ärgitab nuputama uusi sotsiaalteenuseid
Kohtla-Järve linn osaleb koos teiste Ida-Viru omavalitsustega sotsiaalministeeriumi arendusprogrammis, mille viib ellu osaühing Invicta. Kohtla-Järve kavatseb Ida-Virumaale mõeldud eraldi taotlusvoorust küsida toetust koduteenuse edasi arendamiseks.
Abistamises samm edasi
Praegune koduteenus piirdub peamiselt sellega, et kliendile viiakse koju toiduained ja ravimid või abistatakse teda asjaajamisel. "Meie eesmärk on, et lisanduks füüsiline pool. See tähendab, et inimest hooldataks kodus füüsiliselt, näiteks kui on vaja mähkmeid vahetada või sööta," selgitas linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Kirke Kübarsepp.
Kohtla-Järve plaan käib ühte jalga sotsiaalpoliitika üldise suunaga, et inimene saaks võimalikult kaua elada oma kodus ega peaks minema hooldekodusse, kui ta seda ei soovi. Koduteenuse klientideks on eakad, erivajadustega inimesed, aga ka ajutiselt abi vajajad. Näiteks pärast puusaoperatsiooni ei saa inimene paljude toimetustega iseseisvalt hakkama.
Peale koduteenusele uue sisu loomise on tarvis koolitada olemasolevaid töötajaid ning uusi juurde värvata, märkis Kübarsepp.
Kohtla-Järve linn osaleb aktiivselt teisteski sotsiaalvaldkonna projektides, olles nende omavalitsuste seas, kes on nõus katsetama mõnda uut lähenemist.
/nginx/o/2020/12/14/13528283t1h88ef.jpg)
"Meil on sotsiaalvaldkonnas väga hea meeskond, kuhu kuuluvad inimesed, kes tahavad oma tööd teha ja näevad selles perspektiivi," põhjendas Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva.
Näiteks on Kohtla-Järve osalenud aasta aega sotsiaalkindlustusameti pilootprojektis, kus katsetatakse uut lähenemist psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel. Igale abivajajale pannakse kokku just tema toetamiseks sobivate tegevuste pakett. Kohtla-Järvel pakutakse personaalset tuge ja teenuseid 40 inimesele, toetades neid iseseisva toimetuleku ja elukvaliteedi parandamisel.
/nginx/o/2020/12/14/13528285t1h7137.jpg)
Psüühilise erivajadusega inimest ja tema lähedasi võetakse abi osutamisel kui tervikut. "See kujuneb iga abivajaja ja tema pere puhul erinevaks," selgitas projekti Kohtla-Järve linnavalitsuse poolne koordinaator Kaire Põlgaste.
Iga osaleja saab oma kontaktisiku, kes korraldab vastavalt vajadusele kohtumisi teiste spetsialistidega, näiteks psühholoogi, tegevus- või füsioterapeudiga. Tervise kõrval on tähelepanu all igapäevaeluga toimetulek, sotsiaalsed ja peresuhted, vaba aja sisustamine ning olenevalt inimese suutlikkusest ka õppimine või töötamine.
"Samal ajal toetatakse ka projektis osaleja lähedasi, pakkudes perele näiteks psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat või kogemusnõustamist," ütles Põlgaste, kelle sõnul on praegu linnavalitsuse partneriks kuus teenusepakkujat ja neid võib lisanduda.
Projekt kestab veel vähemalt aasta. "Kaugem eesmärk on välja arendada toimiv koostöövõrgustik eri teenuseosutajatega. Et kui inimene tuleb oma muredega linna juhtumikorraldaja poole, siis üheskoos hinnatakse ära tema abivajadused ja otsustatakse, milline teenuseosutaja sobiks inimesele kõige paremini."
Alates 2018. aastast osaleb linn projektis, mille abil kohandatakse puuetega inimeste eluasemeid. Kokku on selle ajaga elutingimusi parandatud viiekümnes kodus. Põhilisteks töödeks on olnud kaldtee rajamine ja vannitoa kohandamine. Niina Aleksejeva sõnul on nõudlus suur ning eluaseme füüsiline kohandamine on aidanud kaasa nii puuetega laste kui eakate paremale toimetulekule.
Tugi riskirühma noortele
Viimasel ajal on linna suurema tähelepanu all olnud 16-26aastased noored, kes riiklike registrite andmeil ei õpi ega tööta. Selleks saab Kaire Põlgaste juhtumikorraldajana kaks korda aastas potentsiaalsete abivajajate nimekirjad ja võtab noortega ühendust. Eesmärk on selgitada välja, miks nad on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud, et vajaduse korral abikäsi ulatada.
Noortegarantii tugisüsteemiga liitumine oli omavalitsustele vabatahtlik; Kohtla-Järve ühines noorte abistamise võimalusega 2018. aasta kevadel.
Mured, milles noored abi vajavad, on väga erinevad: hirm uuesti põruda ja uusi asju proovida, negatiivsed emotsioonid koolist, madal motivatsioon, sotsiaalse võrgustiku vähene toetus, teadmatus tuleviku ees, vaimse tervise mured ja sõltuvused. "Mõni noor vajab lihtsalt n-ö kerget müksu, et ta hakkaks tegutsema," ütles Põlgaste.
Keskmiselt on juhtumikorraldaja vaateväljas korraga 370 noort − umbes 13 protsenti linna 16-26aastastest noortest. "Viimase, oktoobrikuu seirega tuli 300 noort," rääkis Põlgaste.
Noortega kontakti võttes on hea uudis juba see, et paljud nimekirja sattunud noored õpivad või töötavad välismaal ja tegelik abivajajate hulk on väiksem, kui seda esialgsed arvud näitavad. Samas on näiteid, kus välismaal õppivad või töötavad noored on vajanud tuge koju tagasi tulekuks ning küsinud edasiste töötamis- või õppimisvõimaluste kohta. "Üldiselt on noored ja nende vanemad positiivselt üllatunud, et nende vastu huvi tuntakse," kinnitas Põlgaste.
Seni on olnud mitteõppivate ja -töötavate noorte abistamine rohkem tulekahju kustutamine, aga sotsiaalministeerium pakkus Kohtla-Järve linnale võimalust osaleda ka uue suunitlusega noortegarantii tugisüsteemi projektis.
"Kui siiani keskendusime ainult nimekirjas olevatele noortele ja nende töölesaamisele, siis 1. märtsist algavas projektis pannakse rohkem rõhku ennetamisele ning võrgustikutööle. Näiteks kui kool annab meile teada, et noor hakkab välja langema, saame hakata kohe temaga tegelema. Ja vanusepiir laieneb 29. eluaastani," selgitas Põlgaste.
Pilk tulevikku
Millised teenused on praegu Kohtla-Järvel puudu?
Abilinnapea Niina Aleksejeva sõnul vajavad rohkem tähelepanu dementsuse diagnoosiga inimesed, keda on linnas ligi 150. Ta lootis, et Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil on võimalik taotleda raha projektile, mille abil saaks pakkuda dementsete hooldust ning nende lähedastele infot ja nõustamist.
"Elanikkonna vananemise tõttu peame mõtlema ka teenuste majade loomisele," lisas Aleksejeva. Näiteks Tallinnas on eakatele kavandatud ühe- ja kahetoalised üürikorterid, mis on projekteeritud invanõuete järgi, ning hoones on ka ühiskasutuses olevad ruumid ja tugiteenused.
Aleksejeva hinnangul oleks teenuste maja vajalik ka noortele, kes astuvad iseseisvasse ellu asenduskodust. Või psüühilise erivajadusega inimestele, kes abielluvad, loovad pere ning vajavad tuge, et iseseisvalt lapsi kasvatada ja oma eluga toime tulla.
