Marina Kaljurand: piirangute kehtestamine näib sõltuvat sellest, kes kõvemini karjub

Marina Kaljurand. Foto: Remo Tõnismäe

Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand (SDE) sõnul on ta valitsuse kehtestatud piiranguid alati täitnud ja mõista püüdnud, küll aga on viimase aja teadaanded aina segasemaks muutumas. 

«Ärge külastage jõulude ajal oma eakaid sugulasi, hoidke neid! Eakad, tulge jõulude ajal kirikusse ja võtke lapsed ka kaasa, kirikute uksed on avatud kõigile!» tõi Kaljurand näiteks ja lisas, et need on vaid osa viimaste päevade arusaamatutest ja vastuolulistest sõnumitest. 

«Olen alati täitnud valitsuse poolt kehtestatud piiranguid ja olen püüdnud neid ka mõista. Kui kõigest ei ole aru saanud, siis olen mõelnud, et ju ma ei peagi aru saama,» selgitas ta sotsiaalmeedias. Tema sõnul on oluline, et valitsus saab aru, mida teeb – kuulab endast targemaid ja otsustab nii, et kõigile parem oleks.

Kaljuranna sõnul on viimased nädalad paraku vastupidist näidanud ning valitsus ei oska või ei taha arusaamatuid otsuseid põhjendada. «Peaminister jagab infot Facebookis, ministrid käivad, tegelikult lausa jooksevad, mööda tele- ja raadiosaateid, aga pilt läheb järjest segasemaks,» arutleb Kaljurand.

Kaljurand nendib, et WHO teatel koroonaviirus vees ei levi. «Kurb oli vaadata laste ujumistreenerit, kes peab trennid ära jätma, sest riietusruumis puutuvad lapsed 5 minuti jooksul omavahel kokku. Kusjuures kõigil on maskid ees, Maailma Tervishoiuorganisatsioon on väga selgelt öelnud, et COVID-19 vees ei levi ning jätkuvalt on lahti spaad.»

Koolidest ja maskidest ei ole mõtet tema sõnul rääkidagi. «Sõnumid on järjest segasemad: esmaspäevast suletakse koolihooned, aga see ei ole koolivaheaeg; kooli võib minna, aga mitte õppima; kõik koolid suletakse, aga siiski mitte kõik; maske tuleb kanda, aga see ei ole kohustuslik ja seda ei saa nõuda jne,» loetleb ta.

Kaljurand nendib, et talle läks väga hinge kirikuid puudutav. «Ma ei saa aru, miks kõik koolid suletakse, aga kirikud jäävad lahti. EELK peapiiskop räägib universaalsetest inimõigustest ja inimeste vajadusest käia kriisi ajal kirikus. Arusaadav. Ainult, et ka lastel on õigus haridusele, täiskasvanutel - tööle ja palgale. Peapiiskop ütleb, et «Elame ja hingame riigiga samas rütmis.» Aga, kas see on ikka nii?» arutleb ta ja lisab, et on teada, et jõulude ajal koguneb kirikutesse palju rahvast, eriti eakaid. 

«Aga veelgi tähtsam on jääda ellu ja terveks, säilitada kriisi ajal töö ja palk, saada haiguse korral arstiabi, teada, et hooldekodus jagub personali, haiglates arste-õdesid ning koolides õpetajaid.»

«Viimastel nädalatel tuleb pidevalt uudiseid selle kohta, kuidas kirikud on nakkuskolleteks,» kirjutab Kaljurand. «Need uudised tulevad valdavalt välismaalt, aga kirikus käijate käitumismuster on ju sama nii Eestis kui välismaal. Täna teame, et viirus on hiilinud Kuremäe kloostrisse. Tahaks loota, et see jääb ainsaks kiriklikuks nakkuskoldeks, aga kindel ei saa olla,» lisas ta.

Kaljurand tõdeb, et jumalateenistust saab jälgida televiisorist, raadiost ja internetist. «Elusid, tervist ja inimesi tehnikaga ei asenda. Nii lihtne see ongi,» leiab eurosaadik.

Tema sõnul on arusaadav, et kriisiga kaasnevad piirangud, ent kehtestatavaid piiranguid tuleb teha teaduslikult põhjendatult ja arusaadavalt. 

«Praeguseni ei ole valitsus suutnud seda teha. Pigem on vastupidi – piirangute kehtestamine näib sõltuvat sellest, kes valitsuses või valitsuse lähedal kõvemini karjub. Ehk - mida kõvemini karjud, seda vähem piiranguid sinu valdkonnas/ametkonnas/vastutusalas kehtestatakse,» leiab Kaljurand. «Kurb ja masendav, sest mängitakse ja riskitakse meie kõigi elude ja tervisega.»