Looduskaitsja: huntide eest seismine on julge samm

Eleri Lopp-Valdma soovib, et huntidega ei läheks Eestis samuti, nagu läks ilvestega. Foto: Arbo Rae

Loomakaitseühing MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et tühistada keskkonnaameti kinnitatud huntide küttimise maht 140 isendit. Kaebaja palus peatada hundijahi seniks, kuni kaebuse sisu on uuritud ja menetlus ametlikult lõppenud. Kohus vähendaski hundijahi kõrghooajal – kaebuse menetlemise ajaks – küttimismahtu 72 isendile. Hundivaatleja ja MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp-Valdma selgitas Postimehele, miks kohtusse pöörduti.

Miks te huntide kaitsele asusite, see ei ole ju populaarne võitlus?

Ma näen, et Eestis tehakse metsaloomadele kohati väga palju liiga. Mind on õpetatud selliselt, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Minu õiglustunne ei lase lihtsalt vaadata, kuidas Eestis metsloomi koheldakse.

Jahimeeste ja karjakasvatajate vastuseis teie tegevusele on suur?

Ma ei soovi üldse vastanduda ega luua ühiskondlikku lõhet. Loomulikult on jahimeeste seas erinevaid arvamusi. Seal on läbilõige kogu ühiskonnast. Samamoodi ka lambakasvatajate seas. Nurisevad need, kellel on huntidega rohkem probleeme. Eestis on olemas lambakaitsjaid, kellel on karjakaitsekoerad, kõrged elektriaiad ja muud meetmed kasutusele võetud. Nemad elavad huntidega rahumeelselt.

Te ei karda oma tegevusega huvigruppide rünnaku alla sattuda?

Jah, on julge samm astuda hundi kaitseks välja. See on olnud juba aastasadu vana teema ja väga lihtne on sattuda mitmete huvigruppide märklauaks. Tegelikult on minuga ühendust võtnud ka jahimehed, kes saavad aru hundi elust ja on minuga ühes paadis. Nad tihti ei taha avalikult välja tulla, kuna teistsugune arvamus on valdav, hunt on ikkagi konkurent jahimehele.