Türgi käitumine sundis ülemkogu tegema karmimat avaldust

Türgi presidendiproua Emine Erdoğan, president Recep Tayyip Erdoğan, Põhja-Küprose liider Ersin Tatar ja tema naine Sibel 15. novembril Varósias. Foto: AFP/SCANPIX

Olukord on keeruline ja brittide leppeta lahkumine EList tõenäolisem kui leppega lahkumine, kõlas sünge olukorrakirjeldus eile Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogult.

Teoreetiliselt käivad läbirääkimised Londoni ja Brüsseli vahel veel homseni. Samal ajal on Euroopa Komisjon aga juba välja saatnud teate erimeetmete ettepanekuist, millega püütakse 1. jaanuaril leppeta lahkumineku korral vältida tõsiseid probleeme elutähtsates punktides.

Erimeetmete ettepanekud puudutavad lennuühendusi ja -ohutust, samuti maanteeühenduste hoidmist Ühendkuningriigi ja ELi vahel ning mitmetele Euroopa riikidele üliolulist kalandust.

Samas piirdus ülemkogult tulnud info brittide kohta vaid anonüümselt ja mitteametlikult pressile antud sünge hinnanguga. ELi liidrite tippkohtumise ametlikes järeldustes ei mainitud Ühendkuningriigi lahkumist kordagi. Järelduste tekst keskendus selle asemel ühenduse enda pikaajalisele eelarvele, võitlusele koroonaviirusega, kliimaeesmärkidele, terrorismile ja ühenduse välissuhetele.

Välissuhete juures oli juba ette teada, et keerukaim teema on Türgi. Mitte kõik maad ei poolda Ankara suhtes nii jõulist lähenemist kui lähimad naabrid Küpros ja Kreeka.

Türgi küsimuses, mis seisis pehmelt looritatult punkti «Vahemere idaosa» all, tuli üleeile kell 13 alanud ülemkogult infot eile veidi pärast kella üht öösel.