:format(webp)/nginx/o/2020/12/11/13525279t1hcbfd.jpg)
Erukindral Lloyd Austini nimetamine Ameerika Ühendriikide järgmiseks kaitseministriks lahkneb heast tavast jätta kontroll sõjaväe üle tsiviilisikute kätesse. Paistab, et erusõjaväelaste nimetamine Pentagoni juhiks hakkab muutuma trendiks, sest viimati juhtus see alles 2017. aastal, kui kaitseministri kohale paigutati erukindral James Mattis.
Üllatuslikult jättis Joe Biden Pentagoni valimata pikalt soosikuks peetud Michèle Flournoy ja peab nüüd oma tahtmise saamiseks panema Kongressi mööda vaatama seadusest, mille järgi ei tohi riigikaitset juhtida isik, kellel on tegevteenistusest möödas vähem kui seitse aastat. Austin läks erru nelja aasta eest.
Austin on teenistujate seas au sees ja teeninud nii vägede ülemjuhatajana Iraagis kui ka Islamiriigi-vastastes operatsioonides Iraagis ja Süürias. Osalt aitab Bideni valik purustada sõjaväe mustrit, kus 16 protsenti tegevväelastest on mustanahalised, kuid ülemised ešelonid täidetud pea ainult valgetega.
Paraku tekitab küsimusi Austini seotus maailma ühe suurima relvatootja Raytheoniga, mille pommid on langenud ka Jeemeni kodusõjas. Samas ei ole ta selles liinis üksi – relvafirmade juhtkonda kuulusid ka Austini eelkäijad Mark Esper ja Mattis.
/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)