AK ⟩ Tõnu Esko: Geenivaramu potentsiaali teostamiseks on vaja koostööd erasektoriga

Pildil Tartu Ülikooli genoomika instituudi inimesegenoomika juhtivteadur Tõnu Esko.  Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Selleks, et Eesti püsiks personaalmeditsiini vallas konkurentsis, on tarvis mitmeid muudatusi ellu viia, kirjutab inimesegenoomika juhtivteadur Tõnu Esko.  

Võib julgelt väita, et geenivaramu juhtimisel jõudsalt personaalmeditsiini eesmärgi poole liikuv Eesti kuulub juba praegu kümne parima tervishoiu digivõimekusega riigi hulka maailmas. Mis on aga puudu sellest, et Eesti oleks maailmas number üks ja suudaksime neid teadmisi tervishoius rakendada?

On mitu asja, mis tuleb ära teha järgneva viie aasta jooksul, või muidu on Eestil raske selles valdkonnas konkurentsis püsida.

Mittetäielik loetelu võiks sisaldada näiteks tervishoiuteenuse raames kogutud andmete teisese kasutamise seadust, nagu võeti vastu Soomes aastal 2018. Terviseandmed võiksid olla standardiseeritud ja masinloetavad. Olemas võiks olla erasektorile mõeldud digiplatvorm, mis võimaldab andmeid kiirelt ja läbipaistvalt kaevandada. Loomulikult võiks suurem osa elanikkonnast olla saanud teada oma geneetilise profiili, suur­andmeid – sealhulgas geneetikat – võiks kasutada tervishoius iga päev ja süsteemselt. Need sammud viiksid Eesti lähemale sellele, et saaksime geenivaramu andmestiku abil suurendada tervena elatud aastate arvu kõigil Eesti inimesel.

Sarnaselt Eestiga püüdlevad paljud riigid personaalsema tervishoiumudeli poole ning tihti on esimene samm sel teel meie geenivaramuga sarnase andmekogu ehk biopanga loomine. See aga eeldab terve komplekti seaduste olemasolu: andmekaitse sätted terviseandmete töötlemiseks, eetiline raamistik ja järelevalve inimuuringutele. Kõik eelnimetatud peavad panustama sellesse, et geenidoonori õigused oleksid kaitstud.