Paavo Järvi: Beethoveni muusikas pole valet

Paavo Järvi. Foto: Kaupo Kikkas

On geniaalseid heliloojaid, keda on huvitav mängida, ja on heliloojaid, kes on muusikutele absoluutsed jumalad. Beethoven on mõlemat, kirjutab dirigent Paavo Järvi. 

Beethoveni eluajal toimus midagi sarnast, mida meie poliitikas praegu tunnetame. Midagi hakkas talle vastu, ta ütles, et pagan, nii ei saa olla, ning siis ta komponeeris oma teosed. Ta oli üks esimesi heliloojaid, kes tegi poliitilisi avaldusi.

Klassikaline muusika on inimkonna ajaloo üleskirjutamine muusikalises vormis ning see vorm võib olla täpsem ja arusaadavam kui sõnaline, sest muusikat ei saa võtta ajuga, muusikat tuleb kuulata ning see peab sind tundma panema. Beethoven on väga täpselt pannud kirja murrangulise perioodi, ärkamisaja, kui muutus suhtumine võimu ja kui hakati mõtlema igaühe õiguste peale, väärtustele ning mis on õige ja vale.

Ja kui sa räägid olulistest ja õigetest asjadest, nagu südametunnistusest ja väärtustest inimeste elus, siis su looming ei vanane. Arvan, et see on põhjus, miks Beethoven on täna populaarne ja sama tähtis kui oma eluajal – sest ta kirjutas võrdsusest ja vabadusest, mis on meilegi olulised.

Elame ajal, mil enam ei usuta mitte kedagi või midagi. Tänavapäeval on normaliseeritud jõhkrus, arrogantsus, ülbus, lollus ja meelega mitte arusaamine – vaadake poliitikuid üle maailma, me ei saa seda maailma usaldada. Mina ei usu enam ühtegi inimest. Aga kui panen peale Beethoveni sümfoonia, siis ma ei kuule mitte mingisugust valet, seal on kõik õige. Inimestel on