Kas päris viimane või siiski mitte? Singer Vingeri värskest plaadist räägivad Hardi Volmer ja Roald Jürlau

«Külmetav bänd lumes – see on ju mõnes mõttes nagu ajastu heiastus,» pakub Hardi Volmer mõtte Singer Vingeri värske plaadi kaanel kujutatud vana gravüüri tõlgendamiseks. Foto: Singer Vingeri värske plaat "Kuhu?"

«Kõik ei ole laias laastus nõus, et ka taat on täies elujõus» Nii tõdeb laulurida Singer Vingeri värskelt plaadilt «Kuhu?». Siin on kalambuuri, kibedat huumorit ja piisavalt vunki, nagu sinku-vinku plaatidel ennegi. Ent varasemast rohkem kõlab kurbust, mis paneb minusugusegi keskealise pässi äratundmishirmus tahavaatepeeglit hiilima.

Arter võttis keerulisel viiruseajal eraldi ühendus Singer Vingeri nimelise fenomeni kahe käilakujuga – enamiku laulude esitaja Hardi Volmeri ning enamiku lugude autori Roald Jürlauga. Et rääkida värskest üllitisest. «Oleme fännidele ja muidu huvilistele andnud lubadusi – juba millalgi 90ndatel –, et igal kümnendil tuleme plaadiga välja. Teeme vahepeal loodud lugudest kokkuvõtte ehk n-ö dekaadi aruande plaadi näol,» ütleb legendaarse bändi eluaegne solist Volmer. «Enam-vähem oleme suutnud ka sõna pidada. Tõsi, minu arvestuse järgi sai juba neli-viis aastat tagasi veksel välja käidud, et nüüd see plaat tuleb. Aga noh, ju tulivad asjad vahele – igasugused ootamatud ja vahel ka oodatud olukorrad. Nagu elus ikka.»

Jürlau: Plaat sai välja antud puhtalt bändi oma finantsidega ja minu firma Rollo e Fratelli poolt. Eks ta muidugi aega võttis ja vaevarikas oli. Alguseks tegin vist kolm lugu valmis, siis jäi asi umbes aastaks seisma. Edasi on seda igal aastal vähehaaval arendatud. 2019. aasta lõpu ja tänavuse aasta kevadega sai põhimõtteliselt ära lõpetatud. Miks nii pikalt läks? Vaadakem passi! Küllap kunagi algusaegadel oli ehk loomehoog teine. Aga kui bänd on üle kolmekümne aasta vana, siis enam nii ladusalt ei tule.

Räägitakse, et viimane plaat.

Volmer: Viimane sellepärast, et ei ole ju mõtet rohkem teha. Esiteks, kui hakkame tänasest järgnevat kümnendit edasi lugema, siis… kas me kümne aasta pärast enam eluski oleme? Hästi, võib-olla Allahi abiga oleme elus – aga kui elujõulised? Kui väga me siis viitsime plaaditäit uusi lugusid tegema asuda?

Jürlau: Mina pole küll öelnud, et see on viimane. Ja kas polnud nii, et juba see eelmine, 2012. aastal ilmunud plaat ei pidanud viimane olema, aga, näe, tuli veel. Eks sellega on vast ikka nii, et kui vaim peale tuleb, siis teed. Ei saa ju välistada, et mõne aasta pärast jälle uusi mõtteid tekib. Pigem sobiks siin öelda: «Never say never.»