/nginx/o/2020/12/11/13523710t1h2f36.jpg)
Eestis on looduses liikumine muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Kui 2014. aastal külastati RMK puhke- ja kaitsealasid 1,9 miljonil korral, siis 2019. aastal tehti juba 2,6 miljonit külastust. Kõige selle taga on RMK külastuskorraldusosakonna pidev, suur ja sihikindel töö.
RMK külastustaristut iseloomustavad arvud on muljetavaldavad: 8000 erinevat rajatist, alatest lõkkekohast ja laudteest kuni metsamaja või vaatetornini ning 13 puhkeala, kuus rahvusparki ja kümneid kaitsealasid. Kuid see pole veel kõik. RMK on aastaid teinud teavitustööd looduses puhkamise võimalustest. Nii tutvustab RMK erinevaid puhkamisvõimalusi portaalis loodusegakoos.ee, mida möödunud aastal vaadati 5,1 miljonit korda ja mobiilirakenduses Loodusega koos, mida on alla laetud 0,9 miljonil korral. RMK on läbi viinud ka erinevaid loodusteadlikkust edendavaid tegevusi, millest möödunud aastal võttis osa 282 000 inimest, sealhulgas osales loodusõppeprogrammidel 50 000. RMK panustab aastas 6,5 miljonit eurot külastustaristu igapäevasele hooldusele, objektide rekonstrueerimisele ja teabe- ning loodusõppetöö korraldamisele. Selle taga on kümnete inimeste pidev, suur ja sihikindel töö. Siinjuures tasub esile tõsta külastusobjektide korrashoidu kindlustavaid loodusvahte, kelle aastaringne tööpanus tagab looduses liikujatele meeldiva elamuse.
Eesti unikaalne süsteem
RMK viib järjepidavalt läbi külastajate seiret. Nii selgus, et kõige rohkem külastavad RMK puhkealasid Tallinna, Tartu ja Pärnu elanikud. Kuid lisaks on kasvanud välisturistide osa. Kui 2010. aastal oli 94 protsenti külastajatest Eestist, siis 2015. aastal oli näitaja 87 protsenti. Nii 2010 kui ka 2015 tuli kõige rohkem välismaalasi Saksamaalt, Soomest ja Lätist. RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnul kogub Eesti looduses puhkamine välisturistide seas järjest enam populaarsust, kuna tegemist on Euroopas üsna vähelevinud süsteemiga.
«Meil on kõige suurem sarnasus Põhjamaade, eelkõige Soomega, kus kehtib samamoodi igaüheõigus ja kus puhkajatele pakutakse looduses erinevaid võimalusi,» rääkis Marge Rammo. «Lätis näiteks on samuti olemas erinevad looduses puhkamise võimalused, ent see süsteem ei sarnane Eestis pakutavaga.» Seetõttu on välismaalastest turistid võimalusest Eesti looduses puhata vaimustunud ja pole harvad juhud, kus RMK töötajad saavad suisa tänukirju. Looduses puhkamisel on oluline sotsiaalmajanduslik mõju kohalikule piirkonnale. Külastajate uuringust selgus, et 2015. aastal kulutas 47 protsenti külastajatest keskmiselt 59,41 eurot ja kõige enam kulutati ostudele kohalikest kauplustest ning bensiinijaamadest, majutusele ja ostudele kohvikus ning restoranis.
Uus trend – suurenev huvi mitmepäevaste matkade vastu
RMK külastajauuringud on kinnitanud, et aasta-aastalt on loodusesse tuleku motiivid olnud sarnased – rahu ja vaikuse nautimine, linnakärast eemalolek, looduse vaatlemine ning pere ja sõpradega koosolemine. Marge Rammo tõi ära ka looduses liikumise uue trendi. Kui varem olid populaarsed lühikesed, päevased väljasõidud ja lõkketule ääres istumine, siis nüüd soovivad inimesed vaba aega aktiivsemalt veeta, tehes näiteks mitmepäevaseid matku. Samuti näitavad külastajauuringud, et matkajad on muutunud teadlikumaks – lisaks loodusele huvitutakse kohalikust ajaloost ja kultuuripärandist. Selleks pakuvad võimalusi RMK kolm Eestit läbivat matkatee haru.
«Looduses liikujate seas võib eristada kahte suunda – huvi aktiivselt loodudes liikuda ja teisalt soovi loodust lähemalt tundma õppida,» ütles Marge Rammo.
Tänavune erakordne aasta jättis jälje ka RMK puhkealade külastusstatistikasse. Kasvas nii Loodusega koos kodulehe kui ka äpi kasutajate hulk. Kõige külastatavamaks leheks osutus metsapuhkuse võimaluste otsing ja auväärsel teisel kohal olid juhised looduses liikumiseks.
/nginx/o/2020/12/11/13523709t1h705a.jpg)
Suurima külastajate vanusegrupi moodustasid tänavu kevadel 25–44 aastased ja 2015. aasta uuringu andmetel külastasid loodusalasid kõige rohkem kahe kuni viie inimese seltskonnad, järgnesid kuue- või enamapealised seltskonnad ja üksi liikujad. Võrreldes 2010. aastaga oli 2015 vähenenud suuremate seltskondade osakaal ja suurenenud kahe kuni viie inimese seltskonnad ning üksi liikuvate külastajate osa. Nii 2010 kui ka 2015 käidi looduses kõige rohkem oma perega, järgnesid sõbrad. Ainuüksi tänavu kevadel tegid RMK Loodusega koos kodulehe üle 100 000 kasutaja üle miljoni lehevaatamise ja matkaradadest tunti enim huvi Kakerdaja loodusraja, Paunküla mägede matkaradade, Majakivi-Pikanõmme loodusõpperaja ja Paukjärve loodusraja suhtes.
KES KÜLASTAVAD RMK KÜLASTUSTARISTUT?
RMK kasutab külastatavuse mõõtmisel elektroonilisi loendureid, mida kalibreeritakse ja loendurinäitu korrigeeritakse kalibreerimisandmetega. 2019. aastal tehti RMK hallatavatele puhke- ja kaitsealadele külastajaseire andmetel 2,6 miljonit külastust. Õige rohkem külastatakse Tallinna ümbruse puhkeala, Nõva puhkeala ja Lahemaa rahvusparki. Külastuskeskustest külastatakse kõige aktiivsemalt külastuskeskusi Lahemaa rahvuspargis, Soomaa rahvuspargis ja Vilsandi rahvuspargis.
66 protsenti kasutajatest on naised ja 34 protsenti mehed. Eriti aktiivselt kasutavad elektroonilisi kanaleid noored – ligi 40 protsenti kasutajatest kuulub vanuserühma
25 – 34 aastat. «Kodulehel oli üleval operatiivne info, mille abil sai vältida ülerahvastatud külastusobjekte ja tänu sellele avastasid paljud huvilised kohti, kus nad varem polnud üldse käinud,» rääkis Rammo. Jätkuvalt on populaarsed RMK metsamajad, mida saab mõõduka tasu eest üürida. Kevadel - suvel on nõudlus metsamajade järele nii suur, et isegi nädala sees on majad broneeritud. Sügisel-talvel on nõudlus väiksem, kuid ka siis on vaba metsamaja nädalavahetustel raske leida.
Pole mingi saladus, et looduses puhkajate hulka satub inimesi, kes ei oska seal käituda ning kes kipuvad lõhkuma ja lagastama. Marge Rammo sõnul on problem muutunud aasta-aastalt väiksemaks, vaatamata suuremale külastajate arvule. «Juba kogemustega looduses matkajad kutsuvad korrale neid, kes kas pahatahtlikkusest või ka kogenematusest midagi halba teevad,» tõdes ta. Külastustaristu korrashoid on vajalik ka selleks, et minimaliseerida külastusega kaasnev negatiivne mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Selle tegevuse jaoks on käimas projekt, mille kogueelarve on 4 411 941,18 eurot. Sellest 85 protsenti tuleb toetusena Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning omafinantseeringu paneb juurde RMK.
Tegevuse käigus rekonstrueeritakse kaitsealadel külastuse suunamiseks vajaminev taristu nagu vaatetornid, laudteed, matkarajad ja nendega seonduv.
/nginx/o/2023/03/20/15209349t1h636d.jpg)