Bulgaaria rahvuslik jonn hoiab Põhja-Makedooniat ELi ooteruumis

Novembri lõpus lahvatasid Skopjes suurima opositsioonierakonna VMRO-DPMNE eestvedamisel valitsusvastased meeleavaldused.  Foto: ROBERT ATANASOVSKI/AFP/Scanpix

Bulgaaria peaministri Bojko Borisovi kodused mured sundisid teda sahtlist välja tõmbama vanu ajalugu, keelt ja identiteeti puudutavaid kaebusi naaber Põhja-Makedoonia vastu, tõugates Skopje oma Euroopa-püüdlustes tagasi eikellegimaale, kust nad alles tunamullu pääsesid.

Novembris pani Bulgaaria veto Euroopa Liidu (EL) Põhja-Makedooniaga peetavate liitumisläbirääkimiste raamistiku heakskiitmisele, kuna Sofia väitel ei sisalda see nende nõudmisi, ning oma seisukohta ei muutnud riik ka sel nädalal ühenduse Euroopa asjade ministrite kohtumisel.

«See protsess on takistusi täis algusest lõpuni,» möönis seejärel telekanali 24 eetris Põhja-Makedoonia välisminister Bujar Osmani. «See on järjekordne takistus teel, peame sellest üle saama, meil pole ühtegi teist teed.»

Riigi kaitseminister Radmila Šekerinska süüdistas samas Bulgaariat geostrateegilise vea tegemises, mis haavab lõpuks Põhja-Makedoonia kõrval kogu piirkonda ja Sofiat ennast.

Julgeolekuohu eest hoiatas ka ELi eesistujariigi Saksamaa Euroopa asjade minister Michael Roth, kes erinevalt uudisteagentuuriga AP vestelnud ELi diplomaatidest siiski loodab peatset läbimurret tüli lahendamiseks.

«Kõik muu oleks väga ränk poliitiline viga kogu Lääne-Balkani stabiilsuse ja julgeoleku arvelt ning lõpuks ohustaks tõsiselt Euroopa julgeolekut tervikuna – ning kõik peaks olema sellest teadlikud,» lausus Roth ajakirjanikele.