PPA kriisireserv hakkab formeeruma

Abipolitseinike taktikaline rühm. Foto: PPA

Siseministeerium loodab, et järgmise aasta lõpuks on politsei ja piirivalve (PPA) kriisireservi ehk sisekaitsereservi värvatud 200–300 inimest.

Selleks on valitsus järgmise aasta riigieelarves raha eraldanud. «Nelja aasta perspektiivis, kui maksimumvariante kasutada, oleks meil vajadus arvestuslikult 18–20-miljonilise eelarve järele, kuid 2021. aastaks on vahendeid selleks, et see reserv luua ja politsei- ja piirivalveameti kriisivalmiduseks panustada kaks miljonit eurot,» rääkis siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse nõunik Toomas Malva, kelle sõnul on põhikulu reservi varustus ja väljaõpe.

Endine siseminister Mart Helme (EKRE), kes oli sisekaitsereservi häälekas eestvedaja, ütles 2019. aasta lõpus, et 2023. aastaks on soov tõsta kriisireservistide arv 1500 peale. «Maksimumina näeme kusagil 1500 meest, mitte rohkem. Meil lihtsalt ei ole selleks praegu rohkem ressursse,» selgitas Helme toona. Sama ambitsioon on ministeeriumil ka uue siseministri Alar Lanemani (EKRE) juhtimisel. Kuna 2019. aasta eelarves kriisireserv raha ei saanud, on uus tähtaeg 2024.

Politseile abijõud

Praegu on suudetud komplekteerida kolm kriisireservi rühma, mis teeb kokku umbes 75–80 inimest. Kriisireserv on jaotatud regioonide peale ära: Põhja, Lõuna, Lääne ja Ida üksus. PPA kriisireservi võib sisuliselt lugeda abi­politseinike varuks, keda saab valitsuse korraldusega kokku kutsuda ning mis allub PPA peadirektorile Elmar Vaherile.