Linnapea: algklasse poleks praegu pidanud koju jätma

Reiniku kooli õpilased lippasid eile pärastlõunal piki Vanemuise tänavat kodu või trenni poole nii nagu alati. Järgmise nädala algusest neid seal enam mõnda aega ei kohta, sest kõik õpilased sõltumata vanusest saadetakse kaugõppele. Foto: Sille Annuk

Tartu linnapea ja kohaliku kriisikomisjoni juht Urmas Klaas (pildil) leiab, et valitsus pole koroonaviiruse tõkestamise asjus omavalitsustega piisavalt koostööd teinud. Sestap pidas linnavalitsus koos terviseametiga plaani ise Emajõelinna 5.–12. klasside õpilased kaugõppele saata. Samas peab ta algklasside koju jätmist ebaotstarbekaks.

Urmas Klaas

Margus Ansu

Tartu linnavõimu käitumine praeguses haiguslaines on kõrvalt vaadatuna tundunud märkimisväärselt liberaalsem kui kevadise eriolukorra ajal, mil manitseti valitsustki. Urmas Klaas, miks see nii on?

Enne suve muutus seadus ning nüüd on nakkushaiguse tõkestamise juhtivasutus terviseamet. Kui omavalitsus sai varem oma territooriumil sellekohaseid otsuseid ise vastu võtta, siis nüüd saab lokaalseid meetmeid rakendada terviseamet. Kui mängu tuleb üleriigiline või ulatuslik majanduslik mõju, peab otsustama valitsus.

Meie peame kõiki oma asutusi, näiteks koole ja hooldekodusid, puudutavad otsused tegema kooskõlastatuna terviseameti Lõuna regiooniga. Nemad esitavad meile konkreetsed ettepanekud, kuidas toimida, ja senine koostöö on olnud väga hea.

Oluline on nakatumise ahel murda ja praegu on nakatumise ahelas selgelt koolid, huvikoolid ja perekonnad.

Mõni päev tagasi hakkasid siin-seal liikuma jutud, et Tartus, kus koroonaarvud on muutunud aina muret tekitavamaks, ei olda valitsuse ebaleva käekirjaga rahul ning plaanis on vähemalt osaliselt linna koolid kaugõppele suunata. Eile otsustas valitsus siiski – oodatust märksa karmimalt – kõik koolid üle riigi kinni panna. Kui konkreetseks te enne seda oma plaani jõudsite mõelda?

Faktid on karmid: viimasel kahel nädalal on Tartus haigusjuhtude arv suurenenud oluliselt kiiremini kui Eesti keskmine. Mudelarvutused näitavad, et siin võib korduda Ida-Virumaa stsenaarium. Meie praegused näitajad on väga sarnased nendega, mis vaatasid vastu Ida-Virumaal neli nädalat tagasi. Sellest tulenevalt oli koolide osalise kaugõppele saatmise teema meie kriisimeeskonnas üleval juba eelmise nädala lõpus.

Linnavalitsuse ja terviseameti Lõuna regiooni ühine seisukoht oli, et 5.–9. klasside ja gümnaasiumiastme õpilased tuleb saata kaugõppele ja panna ka huviharidus pausile alates esmaspäevast, 14. detsembrist. Terviseamet asus ette valmistama korralduste eelnõusid ja minu teada kooskõlastas need ka sotsiaalministeeriumiga. Samuti hakkasid ettevalmistusi tegema koolide direktorid.

Tuleb tähele panna, et Tartus on nakatunuid kõige rohkem vanuserühmas 10–19 eluaastat, edasi 30–39 ja 40–49 eluaastat. Teisisõnu levib haigus enim õpilaste ja nende vanemate seas.

Oluline on nakatumise ahel murda ja praegu on nakatumise ahelas selgelt koolid, huvikoolid ja perekonnad.

Tartu olukorra tõsidus ei olnud valitsusele teadmata. Ometi lokaalset otsust ei langetatud, vaid anti kogu riigile sama puuga. Huvitav, miks?

Mul on keeruline sellele vastata. Ma pole valitsuse liige.

Mulle kui Tartu kriisikomisjoni juhile on praktika selgelt näidanud, et keerulistes oludes ei tohi otsustamisega venitada ning otsused peavad olema vormistatud selgesti. Infomüra ei tohi tekitada ja seepärast pöördusin selguse saamiseks valitsuse liikmete poole ja informeerisin neid meie plaanidest.

Niisiis võibki siin peituda põhjus, miks valitsus otsustas ootamatult kõik üldhariduskoolid üle riigi korraga kinni panna. See on pigem poliitiline samm: kui seda poleks astutud ja Tartu saanuks välja tulla kohaliku initsiatiiviga, jätnuks see valitsusest nõrga ja otsustusvõimetu mulje.

Valitsus on hoidnud omavalitsusi infosulus, me ei teadnud, mida planeeritakse. Et aga mitte panna valitsust omakorda sarnasesse olukorda, pidasin ma korrektseks nii haridusministrit kui sotsiaalministrit meie kavast teavitada. See, mida valitsus edasi tegi, oli juba nende otsus. Meie siin ei pretendeeri riigi juhtimisele, tegeleme kohaliku tööga.

Aga jah, kolmapäevane otsus oli siiski ka meile ootamatu, sest haiguse levik on riigis piirkonniti väga erinev.

Tartu kontekstis on see adekvaatne.

Ei ole. Meie ei oleks 1.–3. klasse koju saatnud. Kaugõppe korraldamine algklassides on kindlasti kõige keerulisem, pealegi selle vanuserühma nakatumisnäitajad ei toetanud sellist vajadust.

Paljud lapsevanemad on pahandanud selle üle, et koolid pannakse kinni, aga kõrtsid ja kirikud jäetakse lahti. Kuivõrd teie näete siin vastuolu?

Oluline on nakatumise ahel murda ja praegu on nakatumise ahelas selgelt koolid, huvikoolid ja perekonnad. Seepärast on otsused koolide kohta õiged, aga kahetsusväärne on valitsusepoolne segane kommunikatsioon. On imelik, et enne veel, kui otsus sõnaselgeks aktiks vormistatakse, läheb see levima sotsiaalmeediasse. Nii tekivadki ajakirjandusse vastukäivad pealkirjad. Segadust on liiga palju.