Linnavalitsuse ja terviseameti Lõuna regiooni ühine seisukoht oli, et 5.–9. klasside ja gümnaasiumiastme õpilased tuleb saata kaugõppele ja panna ka huviharidus pausile alates esmaspäevast, 14. detsembrist. Terviseamet asus ette valmistama korralduste eelnõusid ja minu teada kooskõlastas need ka sotsiaalministeeriumiga. Samuti hakkasid ettevalmistusi tegema koolide direktorid.
Tuleb tähele panna, et Tartus on nakatunuid kõige rohkem vanuserühmas 10–19 eluaastat, edasi 30–39 ja 40–49 eluaastat. Teisisõnu levib haigus enim õpilaste ja nende vanemate seas.
Oluline on nakatumise ahel murda ja praegu on nakatumise ahelas selgelt koolid, huvikoolid ja perekonnad.
Tartu olukorra tõsidus ei olnud valitsusele teadmata. Ometi lokaalset otsust ei langetatud, vaid anti kogu riigile sama puuga. Huvitav, miks?
Mul on keeruline sellele vastata. Ma pole valitsuse liige.
Mulle kui Tartu kriisikomisjoni juhile on praktika selgelt näidanud, et keerulistes oludes ei tohi otsustamisega venitada ning otsused peavad olema vormistatud selgesti. Infomüra ei tohi tekitada ja seepärast pöördusin selguse saamiseks valitsuse liikmete poole ja informeerisin neid meie plaanidest.
Niisiis võibki siin peituda põhjus, miks valitsus otsustas ootamatult kõik üldhariduskoolid üle riigi korraga kinni panna. See on pigem poliitiline samm: kui seda poleks astutud ja Tartu saanuks välja tulla kohaliku initsiatiiviga, jätnuks see valitsusest nõrga ja otsustusvõimetu mulje.
Valitsus on hoidnud omavalitsusi infosulus, me ei teadnud, mida planeeritakse. Et aga mitte panna valitsust omakorda sarnasesse olukorda, pidasin ma korrektseks nii haridusministrit kui sotsiaalministrit meie kavast teavitada. See, mida valitsus edasi tegi, oli juba nende otsus. Meie siin ei pretendeeri riigi juhtimisele, tegeleme kohaliku tööga.