Vintsutusi näinud Keelatud linnal täitus 600 aastat

Hiina keisrite elupaik elas imekombel üle kommunistide Suure Kultuurirevolutsiooni ja on tänapäeval avatud muuseumina. Foto: Roman Pilipey/Pool/EPA/Scanpix

Hiina keisririigi keskpunkti tähistanud Keelatud linn on üle elanud sõjad, revolutsioonid ja tulekahjud ning tähistab sel kuul 600. aastapäeva.

1406. aastal kerkima hakanud Keelatud linn on maailma suurim paleekompleks, mis võtab enda alla 72 hektarit. Põhjast lõunasse on selle pikkus 961 meetrit, idast läände 753 meetrit. Pärimuse järgi oli seal 9999 ruumi, kuid säilinud on 980 hoonet ja 8886 ruumi, mis annab alust arvata, et tegu on müüdiga.

Lisaks sümboolsele ruumide arvule järgib Keelatud linn muidki korrapärase geomeetria printsiipe. Seda poolitab sümmeetriliselt kesktelg, mille keskmes omakorda asub Ülima Harmoonia saal. See kesktelg on ka tänapäeval Pekingi keskjoon.

Kuna Hiina etnonüüm on Keskriik ja Pekingist sai selle keskus, siis keisri elukoht oli sümboolne maailma keskpunkt, taevast korraldust peegeldav mikrokosmos.

Juba selle hiinakeelne nimetus Zǐjìnchéng viitab üleloomulikule: esimene silp Zi tähistab purpurset värvitooni, mida seostatakse Põhjanaelaga. See on traditsioonilises hiina astroloogias Taevase Keisri kodu, Keelatud linn oli aga tema maapealse esindaja asupaik.

Keelatud linn oli sõna otseses mõttes tavainimestele keelatud ja sinna pääsesid vaid kõrgemad ametnikud ja teised keisri loaga inimesed, mida märgib ka teine silp «jin». Kolmas silp «cheng» tähistab linna ja ülejäänud Pekingist 52 meetri laiuse vallikraaviga eraldatud rajatis oli tõepoolest oma massiivsuses juba eraldi linn.