/nginx/o/2020/12/09/13521409t1hf812.jpg)
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit andsid välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.
Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu 200 kandidaati, kelle hulgast žüriid valisid 70 nominenti ning tunnustasid 20 laureaati, sh anti välja kaks tudengipreemiat. 2020. aasta arhitektuuripreemiate eripära on laureaatide väga lai «areaal»: tänavused laureaadid esindavad paljusid, ka kõige kaugemaid Eesti paiku Saaremaast Narvani, Tallinnast Vastseliina, Võru ja Valgani.
Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul kostavad praeguses tehnoloogia arengu ja kliimakriisiga võidu jooksvas maailmas võlusõnadena hajutatud asustus, energiasõltumatus ja isemajandamine, taasavastatakse kogukond, kodutöö, koduõpe ja kodutoit. «Vajame kollektiivseid lahendusi, mis tõstaks ühiselukvaliteeti kõigile võrdselt, ning arhitektuuril on siin mängida oluline roll,» märkis ta.
«Igal aastal arhitektuuripreemiatele nomineeritud tööd on omamoodi pusletükid keskkonnast, nagu see tervikuna peakski olema – inimesele heaks äraolemiseks mõeldud. Fookuses on taastuvad loodusmaterjalid – näiteks Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühine õppehoone Narvas on suurim avalik puithoone Eestis –, ajaloopärandi taaskasutus, mida esindavad uuendatud kindlusmuuseumid, rohealad ja platsid kui omamoodi laadimiskohad, mis muudavad linnakeskkonna inimestele elamisväärsemaks, ning uued koolimajad, mis on teadagi üks parimaid võimalikke tulevikuinvesteeringuid,» kommenteeris Ojari tänavusi arhitektuuripreemiaid.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)