Tannenbaum, tervise ja viljakuse puu

Kui kuusel käbid ripuvad, siis nulu käbid seisavad okstel nagu küünlad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Üle maailma on hulgaliselt kodusid, mida jõuluajal ehib nulg. Eestis on see komme mõnekümne aasta vanune. Nulgu, mis on küll pisut kallim kui kuusk, eelistatakse viimasele eelkõige seetõttu, et ta okkad püsivad okstel pikemat aega. Isegi kui need kuivavad, püsivad lõhn ja värv ikka.

Tannenbaum, millest tuntud jõululaulus lauldakse, ongi nulg.

Et nulust jõulupuu sai, tuleb ilmselt sellest, et puu on pühendatud viljakuse- ja veinijumal Dionysosele. Uueks aastaks tervist ja viljakust soovides hakkasid muistsed germaanlased puud aastalõpupühadeks koju tooma ja seda kaunistama. Ka sümboliseerib nulg taassündi.

Eesti loodusest nulgu ei leia, parkides võib aga kohata euroopa, siberi ning palsamnulgu. Teadaolevalt istutati esimene nulg Eesti mulda 1826. aastal ja puude sissetoojad olid mõisnikud. Tänini kasvavad need peamiselt lossiparkides.

Ühtekokku on nulge 46 liiki ja vaid viis neist võivad oma kodumaaks pidada Euroopat. Nulul on veel mitu nime: elupuu, maailmapuu, hea ja kurja tundmise puu, paradiisipuu.

Kodudes särab kaukaasia nulg

Jõulupuuna armastatakse enim kaukaasia nulgu. Taani toodab Euroopa riikidest jõulupuid kõige rohkem ja ekspordib aastas 9–11 miljonit kaukaasia nulgu. Eestissegi tuuakse peamiselt kaukaasia nulgu.

Kes jõuluks kaukaasia nulu tuppa on otsustanud tuua, see peaks teadma, et enne jõulupuu ülespanemist tuleks lasta puul vaikselt üles sulada ja saagida siis tüve ots 3–4 cm lühemaks. Jõulunulgu tuleks kasta leige veega, tihti ja regulaarselt. Nulud tarbivad tavaliselt pisut vähem vett kui kuused.

Kuigi välimuselt üsna sarnased, on nulul ja kuusel mitu erinevust. Kuuse pruunika ja kareda koore kõrval on nulu oma hallikat tooni ja sile, jäikade neljakandiliste teravate okaste asemel, mis kuusele omased, on nulu okkad hoopis lapikud, pehmed ja tömbitipulised. Kui kuusel käbid ripuvad, siis nulu käbid seisavad okstel nagu küünlad.

Nuluoks ennustab ilma

Tänapäevalgi pole kadunud uskumus, et nulg peletab kurje vaime ja haigusi, nii et mitmel pool puistatakse nuluoksi jõuluõhtul lauta ja ukselävele.

Udmurtidel on komme, et surnuaiast matustelt tulles löövad inimesed üksteist nuluokstega ja ütlevad: „Ära tule kaasa, mine koju!”

Ka ilma on nulu abil ennustatud: oks torgati müüriprakku. Kui oks kaardus ülespoole, võis oodata head ilma, kui oks vajus longu, teati tulevat kehv ilm.

Mida nulust veel saab?

Nulgu hinnatakse ka tema puidu tõttu: seda kasutatakse ehitus- ja saematerjalina ning puusöe saamiseks. Vanasti oli nulg populaarne telefonipostipuu. Vana-Kreekas ja -Roomas aga valmistati nulupuidust sõjalaevu.

Nuluokkaõli soovitatakse tundliku nahaga inimesele: see värskendab ja silub lõtva, vananevat ja rasust nahka. Massaaž nuluõliga on üpris levinud, radikuliidi korral tuleks aga määrida õliga nimme- ja teisi haigeid piirkondi. Enne seda oleks hea võtta kuuma vanni või end soojendada.

Õli tuleb appi ka köha korral: mõni tilk enne uinumist keelele ja köha kaduvat ruttu. Nohu vastu aga tuleks määrida nina ja selle ümbrust nuluõliga või tilgutada paar tilka päevas ninna.

Huvitavaid fakte

• Kuigi kõik 46 nululiiki on uhked, võiks märkida ära püha nulu, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Mehhiko pilvemetsades ja mille oksi kasutatakse Mehhiko religioossetel festivalidel. Püha nulu metsades talvituvad monarh­liblikad, kelle ränne viib neid Lõuna-Kanadast Mehhikosse. See ränne on nii pikk, et kestab kauem kui liblika eluiga ja üks põlvkond ei suuda läbida tervet teekonda. Seetõttu on nende talvitumine nulumetsades turisti­atraktsioon ja püha nulu metsade lähistel asuvate külade elanike lisasissetulek.
• Kuigi nulu eluiga on pikk, keskmiselt 300 ja rohkem aastat, vahel koguni kaheksa aastasada, ei püsi okkad neil kaua, nendega võivad nad uhkeldada vaid 8–11 aastat. Ent USAs Washingtoni osariigis Baker-Snoqualmie metsas on teadaolevalt nulg, kes kannab okkaid juba 53 aastat.